Kitarrist Karl Laanekask, mille poolest erineb esinemine Viljandi Kultuuriakadeemias teie tavapärastest ülesastumistest?

Genialistide kahel liikmel on selle kooliga väga otsene seos. Mina ise olen kolmanda kursuse pop-džässmuusika eriala tudeng ja klahvpillimängija Tauno Aints on sama eriala eelkäija, levimuusika osakonna vilistlane. Muidugi on eesseisev kontsert teistsugune kui mõni ülesastumine kusagil ööklubis.

Klubis või kõrtsis on põhirõhk ladusal šõul. Esinemine peab olema intensiivne ja see ei tohi hetkekski peatuda. Nüanssidele jääb väga vähe aega. Ööklubide publik on orienteeritud rohkem iseendale kui sellele, mis laval toimub. Olen veendunud, et tänasel kontserdil on publik palju parema maitse ja ettevalmistusega ning teiste ootustega.

Genialistide kodulehel nimetate Viljandis toimuvat kammerkontserdiks.

Nimetus sai mõjutust nädal tagasi Rakveres aset leidnud kontserdist, mille muutis eriliseks purjus inimeste puudumine. Olen kindel, et meie muusikas on kammerkontserdi mõõde täiesti olemas.

Kas hirm sisse astuva erialaõppejõu ees ei hirmuta?

Eks pinge ole ikka suurem. Samuti on selles saalis mitu õudusunenägu ehk eksamit üle elatud. Oluline on siiski see, et töö oleks hästi tehtud ja eksimuste pärast piinlikkust tundma ei peaks, olgu selleks siis erialaõppejõud või tavakuulajad.

Kontserdil on kuulajateks ka minu väga häid sõpru. Eks nad või nüüd kriitiliselt kõrvalt vaadata, mida see Laanekask siis teeb, et ta koolis käia ei saa.

Ansamblis mängib ka üks teine kultuuriakadeemiaga seotud inimene.

Tauno Aints liitus meie ansambliga alles hiljuti, kuid on suurepäraselt kollektiivi sulandunud, nii et me ei saa aru, kuidas me enne ilma temata hakkama saime. Ta on suurepärane muusik ja sisekliima hoidja.

See, et ühes koolis oleme käinud, on lõbus. Meil on ühiseid mälestusi, kuigi praeguseks on see hoopis teine kool. Ikkagi on üht-teist, mida meenutada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0