Internetis seigeldes ja lehekülgede kasutajaks registreerudes ei ole arukas kasutada oma igapäevast e-postiaadressi, vaid teha eraldi meilikonto. Foto: Merle Ilves

Eri hinnangutel on 60—80 protsenti maailmas liikuvast elektronpostist reklaam või muu saajale soovimatu materjal. Suurem osa sellest pärineb Ühendriikidest ning postitatakse rahvusvahelistele e-postiaadressidele. Kindlasti on seda kogenud eestlastest rahvusvahelise meiliteenuse hotmail.com kasutajad.

Kõikvõimalikke arstirohte ja tarkvara müüvaid või kahtlase sisuga lehekülgi külastama kutsuvaid kirju saabub üha enam ka Eesti e-postiaadressidele. Seda isegi siis, kui kasutaja on olnud hoolikas ning andnud oma aadressi vaid sõpradele.

Teenusepakkujad võitlevad kasvava rämpsuhulgaga

Eesti kaks tasuta e-postiteenuse pakkujat kuuluvad mõlemad suurtele telekommunikatsioonifirmadele: Elion hoiab tegevuses hot.ee-d ning Tele2 Everyday portaali, mille üks osa on mail.ee. Mõlemad teevad jõupingutusi, et rämpsu võimalikult vähe kasutajateni jõuaks.

Elioni internetiteenistuse juhataja Maiko Kalveti sõnul on hot.ee-s spämmi tunnustega umbes 20 protsenti kogu kirjavahetusest ning see protsent kasvab pidevalt. Kuigi kõik saabuvad kirjad läbivad spämmifiltri, jõuab teatud osa neist siiski paratamatult kasutajateni.

«Üks rämpsusaatmise viis on selline, et spämmimasin pannakse genereerima suvalisi aadresse. Kui kirja saajate hulgas on palju olematuid e-postiaadresse, arvab filter selle spämmiks ning blokeerib kirja edasisaatmise,» kirjeldab Kalvet klientidele vajalikust postist rämpsu eemaldamise nippi. «Kirjade sisu analüüsimine oleks juba tunduvalt töömahukam ning aeglustaks serveri tööd.»

Everyday portaali toimetaja Siim Teller ütleb, et rämpspostiga võitlemine on meiliteenuse pakkuja igapäevane ülesanne.

«Spämm valmistab meile tõepoolest suurt peavalu, kuid kasutajate seisukohalt peaks olukord olema viimasel ajal paranenud. Panime tööle uue tõrjeprogrammi ning kui varem saabus mulle isegi kuni 50 rämpskirja päevas, siis nüüd tuleb neid kolm-neli tükki nädalas,» räägib Teller.

Oht, et spämmitõrje käigus võidakse vajalik kiri rämpsuks tunnistada, pole suur. «See võib juhtuda ainult masspostituse puhul, näiteks juhul, kui kasutaja on mõnes listis, mis läkitab kirju ka kustutatud aadressidele. Sõbralt sõbrale saadetud kiri jõuab aga kindlasti kohale,» lausub Maiko Kalvet.

Spämm ja viirused pole meiliteenuse pakkujate ainsad mured. Neil tuleb tegelda kogu süsteemi turvalisuse tagamisega. Tavakasutaja puutub sellega kokku näiteks oma meiliaadressi registreerides, kui lisaks isikuandmetele palutakse ümber kirjutada ekraanilt paistev kood.

«See on vajalik selleks, et kontosid teeksid ainult inimesed,» selgitab Teller. «Nimelt leidsid välismaised arvutikasutajad võimaluse, kuidas meie kettaruumis tasuta faile hoida: spetsiaalsed arvutiprogrammid ehk robotid lõid automaatselt kümneid kontosid. Koodi need robotid välja lugeda aga ei suuda.»

Nii kasutamistiheduse kui andmemahtude poolest pidevalt kasvav digitaalne kirjavahetus ning vajadus seda kontrollida ja filtreerida tõstavad meiliteenuse pakkujate kulutusi. Tasuta asjad on kindlasti toredad, aga kas need on ka igavesed, eriti kui neid pakuvad kasumit taotlevad erafirmad?

Meiliteenus neelab kümneid miljoneid

Siim Teller keeldub kommenteerimast, kui kulukas on tasuta e-posti pakkumine.

Maiko Kalvet on pisut avameelsem, kuid jätab täpse arvu samuti ütlemata.

«Aastas kulub 10—20 miljonit krooni, täpne summa on pigem 10 miljoni poole. Loomulikult on see väga suur raha,» nendib Elioni internetiteenistuse juhataja.

Tema sõnul on e-postiteenus üks osa firma pakutavast andmesidelahendusest ning kulukusest hoolimata ettevõte selle lõpetamist ei kaalu. «Müüme ju internetiühendust ning tasuta e-posti pakkumise eesmärk on olnud interneti leviku suurendamine.»

Digitaalse saaste kasvu tõttu arvavad paljud eksperdid, et interneti kasutamine võib mõne aasta pärast üldse võimatuks muutuda. Ennustatakse, et rämpsu liigub varsti juba nii palju, et see võib halvata serverite ja andmesidekanalite töö.

Kalvet elektronposti lõplikku kokkujooksmist spämmi ja viiruste tõttu siiski ei usu. «Viis aastat tagasi ilmusid samuti artiklid, milles räägiti interneti peatsest lõpust. Tegelikult on nii, et kui ilmuvad uued probleemid, leitakse neile aja jooksul ka lahendused, » ütleb ta.

Rämpsu vastu

Kuidas vähendada soovimatu elektronposti hulka?

• Ära kasuta internetis seigeldes ja foorumite või lehekülgede kasutajaks registreerumisel oma isiklikku või töökoha e-postiaadressi, vaid tee selleks spetsiaalne rämpsupostkast.

• Ära vasta ühelegi soovimatule kirjale, sest nii annad spämmijale teada, et tegemist on tõepoolest toimiva aadressiga, ning saabuva rämpsu hulk suureneb.

• Kasu on ka spetsiaalsetest rämpsposti tõkestamise programmidest, mida saab internetist tasuta alla laadida. Efektiivseks tööks tuleb need siiski hoolikalt seadistada. See nõuab keskmisest suuremat arvuti kasutamise oskust.

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5