Kõo Agro loomakasvatusjuhi Aino Muru kinnitusel haigestusid vaid piimalehmad ja praeguseks on nad kõik paranenud. Haiguse põdesid läbi kaks kolmandikku piimalehmadest. Foto: Elmo Riig

Viis põllumajandusühistu Kõo Agro lehmalauta on läbi põdenud veiste talvise düsenteeria, kuid taud jätkab maakonnas ringkäiku.

Viljandimaa Veterinaarkeskuse loomakaitse ja tervishoiu peaspetsialist Velta Rii-salu ütles, et tegemist on veiste talvedüsenteeriaga, mis on võrreldav inimeste paragripiga.

«Tavaliselt esineb seda novembrist märtsini ja vastuvõtlikumad on piimalehmad,» selgitas ta.

Peaspetsialisti sõnul esineb selliseid haiguspuhanguid aeg-ajalt, massiliseks pole aga veiste düsenteeria tavaliselt kujunenud. Vaktsiini selle vastu pole, farmi teenindavad loomaarstid saavad loomadele teha üldtoetavaid glükoosi- ja kaltsiumisüste.

Peaspetsialisti andmetel oli talvedüsenteeriat viimati kahe aasta eest Kõpu karjades.

Teavet ei ole

Reedel toimetusse helistanud Kõo valla elanik pahandas selle üle, et veiste kõhuhaigus on lautades suhteliselt levinud, kuid kusagilt pole selle kohta teavet saada.

«Mina mõtlesin algul, et asi on järsku söödas — et silo või jahu on kehva kvaliteediga,» rääkis ta oma murest.

Loomakasvataja sõnul väljendub haigus ägedas kõhulahtisuses ning sageli tuleb väljaheidetega koos verd.

Ka põllumajandusettevõtte Kõo Agro loomakasvatusjuht Aino Muru imestas, et haiguse levikust nii vähe teada antakse.

«Paljud lehmakasvatajad räägivad, et see on neil juba läbi põetud,» lausus ta.

Muru sõnul oli haiguse tippaeg Kõo Agros novembri lõpul ja selle põdes läbi kaks kolmandikku lüpsikarjast. Noorloomadel haigust ei olnud.

«Mõni põeb kergemalt, teine jälle raskemalt,» rääkis Muru. «Tavaliselt on loom kolm päeva haige ja siis taastub teist sama palju.

Kõos on haigus minevik

Kõo Agro lautades pole haigestumisi enam kümme päeva olnud ja Aino Muru hinnangul on haigushoog selleks korraks möödas. Epideemia ajal langes karja piimatoodang umbes poole võrra. Kõik loomad paranesid ja hädatappe teha ei tulnud.

«Muutsime söödaratsiooni, et vedelikukaotust korvata,» iseloomustas loomakasvatusjuht haigusega võitlemist.

«Panime loomad kuiva heina ja põhu peale, oleme andnud mineraalaineid ja vitamiine,» lisas volitatud veterinaararst Ivan Ignatov.

Kolga-Jaani mail töötav veterinaararst Rein Tamme ütles, et seal on düsenteeriajuhtumeid olnud paaris talus.

Kindlat ravi haiguse vastu ei ole, loomaarstide sõnul süstitakse või söödetakse loomadele üldtoetavaid aineid.

Düsenteeria

Veiste viirushaigus, mis kestab kuni neli päeva, peiteaeg on neli-viis päeva. Iseloomulikud on vesine kõhulahtisus, veri väljaheites, palavik, loidus ja isutus. Haiged lehmad tuleks eraldi panna ja pöörduda loomaarsti poole.
Inimesed veiste kõhutõppe ei haigestu.

Allikas: veterinaararstid

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0