| |
|
 |
Eile Võhma rahvakoosolekul osalenud Kabala vallavanem Urmas Kupp usub, et septembri lõpul langetatud ühinemisotsus on kooskõlas vallarahva arvamusega. Foto: Elmo Riig |
 |
Osa Kabala vallast igatseb Viljandimaad
(50)
06.11.2004 00:01
Rannar Raba, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Hiljuti jõudis peaministri ja regionaalministri töölauale ligi 300 allkirjaga pöördumine, milles Järvamaa Kabala valla elanikud kinnitavad soovi ühineda Põhja-Viljandimaaga.
Kabala Vallavolikogu loobus septembri lõpul Võhma linna ja Kõo vallaga ühinemise plaanist ning otsustas liituda Lõuna-Järvamaa omavalitsustega. Seepeale saatiski osa valla elanikest Juhan Partsile ja Jaan Õunapuule kirja, et rõhutada oma teistpidist arvamust. Vallavanem Urmas Kupp ütles, et 300 vallaelaniku vastuseis volikogu otsusele on täiesti loogiline. «Nad moodustavad elanikkonnast ligi 35 protsenti ja umbes sama suur osa volikogu liikmetest hääletas Viljandimaaga ühinemise poolt. Seega tundub, et volikogu otsus peegeldab hästi vallarahva arvamust.» Probleem on laiem Eile hommikul peeti Võhmas rohkem kui 40 inimese osavõtul rahvakoosolek, millel vaeti veel kord võimalusi, kuidas Kabala siiski Võhma linna ja Kõo vallaga ühisesse omavalitsusse saada. Rahvaliitlasest Riigikogu liige Jaak Allik leidis oma sõnavõtus, et Kabalat puudutav küsimus on tegelikult laiem, kui seda seni on käsitletud. «Nimelt peaks riik jälgima, et vabatahtliku haldusreformi tagajärjel ei kujuneks Eestist Šveitsi juustu taoline aukudega moodustis, kus tugevamad omavalitsused on liitunud, kuid terve hulk nõrgemaid on jäänud nende vahele omapäi.» Allik tegi ettepaneku moodustada erapooletutest spetsialistidest komisjon, kes kaaluks majanduslikke aspekte ja ütleks, millises liitomavalitsuses oleks Kabalal kõige otstarbekam jätkata. Samal nõul oli Riigikogus Isamaaliidu fraktsiooni kuuluv Helir-Valdor Seeder. Puuduv eeltöö Parlamendi keskerakondlasest liige Jaanus Marrandi avaldas arusaamatust, miks osa inimesi Kabala volikogu otsusega kuidagi leppida ei taha. Tema hinnangul oleks ümberotsustamine liiga keeruline ja tähendaks senise töö tuulde laskmist. «Ma lugesin «Sakalast», et volikogu otsus olevat põhinenud emotsioonidel. Tegelikult on asi just vastupidi,» sõnas ta. «See oli väga hästi kaalutletud, sest Lõuna-Järvamaa ühendamise asjus on põhjalikku eeltööd tehtud, samal ajal kui Viljandimaa suunda iseloomustab absoluutselt tegemata töö.» Viljandi maavanem Kalle Küttis leidis seevastu, et Viljandimaal on haldusreformiga tõsiselt tegeldud. «Kõo, Kabala ja Võhma juhtumi puhul on aga kiputud unustama, kellele seda tehakse. Peaksime selgeks tegema, kumb on õieti tähtsam — kas inimeste arvamus või volikogu otsus.» Kabala vald korraldas sügise hakul liitumise asjus rahvaküsitluse, millest võttis osa 28 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Napilt, kahehäälelise enamusega eelistasid inimesed ühinemist Lõuna-Järvamaaga. Arvamus Üllar Vahtramäe, Järva maavanem Omavalitsuste ühendamised ei tähenda ju seda, et keegi
hakkaks uutele piiridele kõrgeid müüre ehitama. Inimesed ajavad omi asju ikkagi
ka üle piiride. Sellepärast ma arvangi, et omavalitsuste piirid on rohkem
ametnikele.
|