Surnuaedade hooldaja ja kalmistukultuuri edendaja Maire Sala ütleb tänases lehes, et hauaplatside kasutamise eest rendiraha küsimine aitab kalmistute hooldajatel edaspidi paremini oma tööga toime tulla. Sama meelt on teisedki selle töö tegijad.

Kui eeldada, et platsi kasutuslepingu alusel küsitavad summad ka tegelikult kalmistu heakorrasse investeeritakse, pole alust sellele väitele vastu hakata. Meie seast lahkunud inimeste mälestus on seda väärt, et surnuaedade heakorrale praegusest rohkem tähelepanu pöörata ja selleks lisaraha otsida.

Samal teemal: Hauaplatsid muutuvad üle Eesti tasuliseks (32)

Toimetusse on helistanud paar inimest, kellele jäi hiljuti üle-eestilisse ajakirjandusse paisatud uudistest mulje, justkui hakataks hauaplatsile maetu omastelt küsima 850 krooni suurust renti ühe aasta kohta. Tegelikult on see summa ette nähtud siiski 25 aastaks ja ühe aasta kohta ei ole summa väga suur — 34 krooni.

Loodetavasti on «Sakala» abiga nüüd vähemasti viljandimaalastel vähem muretsemist ja inimesed mõistavad, et neil ei tule kasuliku algatuse eest ülearu palju maksta. Vaevalt et kellelgi on midagi selle vastu, kui ta saab armastatud sugulase, sõbra või tuttava hauakääpa juurde sammuda läbi surnuaia, kus ei lokka noor võsa ega vedele prahti.

Küll aga võib karta, et seaduse rakendumine võtab oodatust kauem aega. Kalmistute kaardistamine ja inventeerimine on sedavõrd mahukad tööd, et tekib kahtlus, kas haldajad kõikjal Eestis nendega pelgalt paari hooajaga toime tulevad.

Suurem osa meie surnuaedadest on väga pika ja kireva ajalooga, mistõttu kõiki omakseid leida on keeruline. Seega ei jää registrite koostajatel üle muud kui loota inimeste huvile ja vastutulelikkusele. Ilma läbimõeldud teavitustööta pole see võimalik.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1