| |
|
 |
Meestearst Margus Punab näitab orhidomeetrit, mida kasutatakse meeste munandite mõõtmiseks. Siiski on teada, et kehalised eripärad ei määra suguelu elamise võimet ega saadavat naudingut. Foto: Ove Maidla ("Postimees") |
 |
Androloog Margus Punab: tugev mees lahendab probleemi, nõrk jääb koju kotile
(2)
08.10.2004 00:01
Tiina Sarv, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst Margus Punab on ainuke Euroopa Androloogia Akadeemia sertifitseeritud kliiniline androloog Eestis.
Ta ise on näide mehest, kes ei hinda üksnes ainelist edukust, vaid eelistab nii mõnelegi kõrgepalgalisele tööpakkumisele välismaal võimalust teostada ennast Eestis ning panna siin alus androloogi erialale. Margus Punab, milliste hädadega mehed teie poole pöörduvad? Meestearsti praksis baseerub kolmel vaalal. See, millest ta välja arenes, oli eelkõige meeste viljatus ja kõik sellega seonduvad haigused. Teine grupp on meeste seksuaalhäired: erektsioonihäired, impotentsus, varane seemnepurse. Kolmas grupp on kroonilised sugutrakti põletikud, eelkõige prostatiit ehk eesnäärmepõletik, ka suguhaigused. Tegeleme meeste kõikide keskosa probleemidega: peenise- ja munandihaiguste ning lisaks rinnanäärme haigustega. Kõik meeste hormonaalsed funktsioneerimise häired, sealhulgas nn. andropaus, on samuti androloogi töömaa. Kas meeste üleminekuiga on võrreldav naiste omaga? Naiste omaga võrreldes on see rohkem hajus ning võib peale hakata varem. Märgatavad muutused — eluenergia vähenemine, närvilisus, ülemäärane unisus, seksuaalse huvi ja võimekuse langus — võivad tekkida juba neljakümneselt, aga ka alles kuuekümnendates eluaastates. See sõltub eluviisist ja teatavast geneetilisest eelsoodumusest. Sellest teemast huvitatutel soovitan lugeda lähemalt internetist aadressil www.kliinik.ee: «Tasub teada. Andropaus ehk meeste üleminekuiga». Naistel on günekoloogi juures käimine igapäevane asi. Meestearsti juurde minnakse harva. Kas meestel on muresid vähem? On päris kindel, et kümnest noorest mehest kahel on midagi viga. Kui räägime aga 50-aastastest ja vanematest, siis igal teisel. Millised on noorte meeste mured? Eelkõige funktsionaalsed, viljatuse probleemid. Vähemalt 10% peredest on järelkasvu saamine komplitseeritud. Muret teevad seksuaalfunktsiooni häired. Kui me võtame tervise laiemas mõttes, siis kõik küsitlused näitavad, et umbes 70% mehi ei ole rahul oma seemnepurske kiirusega. Igal teisel mehel on midagi, millega ta iseenda juures rahul ei ole. Iseküsimus, kas probleem on alati nii suur, et annab tervisehäire mõõdu välja. Kahel mehel kümnest on aga kindlasti tervisehäire, mis tema elukvaliteeti mõjutab. Kas tervisele avaldab mõju ka üha varasem suguelu algus? Mina ei näe, et seks nooreneb. See subgrupp, kes alustab väga noorelt, on kogu aeg olemas olnud, lihtsalt praegune hedonistlik maailm eksponeerib seda märgatavalt rohkem. Natuke ehk on suguelu algus varasemaks läinud, aga mitte hüppeliselt. Ma arvan, et on väga suur hulk poisse, kes keskkooli lõpuks ei ole seksuaalelu alustanud. Enamasti alustavad mehed suguelu vahemikus 15—25 eluaastat. Tervise aspektist ei määra see aga midagi. Mis haigused noori mehi kimbutavad? Noorte meeste põhihaigus seksuaalelu tipp-perioodil 20.—45. eluaastani on põletikuline prostatiit. Arvatakse, et seda põeb 10—15% meestest. Ilmselt mängib suurt rolli kliima, mis põhjustab meil muidki hädasid, näiteks liigesepõletikke. Sama on Oulu kandis. Aga kui vestlesin hiljuti Hispaania kolleegiga, kuulsin, et neil on seda haigust väga harva. Oluline on ka seksuaalhügieen. Viimasel ajal on see meil õnneks paranenud. Aga põletik võib olla ka lihtsalt mõne viiruse põhjustatud. Varem oli prostatiidi diagnoosimine ja ravi üpris keeruline. Seetõttu on nüüdseks kuhjunud palju kroonilisi põletikke. Mina vaatleksin selliseid haigusi kui perekonnahaigusi. On mõttetu ravida ainult ühte poolt. Enamasti on ühe partneri põletiku taga teise põletik või siis hoiab ühe põletik teise oma üleval. Tekib suletud ring. Meil on praegu veel üks suur möödalaskmine. Nimelt tervel mehel ei ole põiepõletikku. Perearstide juurest tulevad aga patsiendid põiepõletiku diagnoosiga. Sisuliselt on see kroonilise eesnäärmepõletiku ägenemise faas, mida diagnoositakse kui põiepõletikku. Kui tekib põiepõletik, peab mehe tervis olema väga tõsiselt paigast ära. See on ikka teise haiguse ägenemise faas ja tüüpilised põiepõletiku raviskeemid lõplikku paranemist ei anna. Kuidas prostatiit endast tunda annab? Põhiliselt on kolme liiki kaebusi. Üks on alakeha ebamugavustunne: kubemes, munandite ja pärasoole vahel, munandites või alaseljas on ebamugavustunne, mis ei pruugi olla valu. Prostatiidile on iseloomulik ka see, et ta on vahelduva kuluga: mõnel perioodil annab ennast tunda, siis läheb jälle üle ning külmetamise või ilmastiku muutumise korral tuleb taas esile. Teine probleem võib tekkida urineerimisega. See muutub ebamugavaks, sageneb, eriti öösiti, on märgatav kusejoa nõrgenemine. Kolmas grupp on seksuaalhäired. Võib julgelt öelda, et vanuses 30—50 aastat on prostatiit seksuaalhäirete põhjustajana esikohal. Paljudel juhtudel võib impotentsus olla ainus prostatiidi ilming, muid vaevusi ei olegi. Kas prostatiit on ravitav? Mida varem haigus diagnoositakse, seda suurem on tervenemise tõenäosus. Kui inimene tuleb arsti juurde poole aasta jooksul kaebuste tekkest alates, on tervenemise tõenäosus üle 90%. Kui aga vaevused on olnud üle kümne aasta, on tervenemise tõenäosus 10—20%. Me võime inimese elukvaliteeti parandada, aga ei saa garanteerida tema täielikku tervenemist. Aeg on nende haiguste juures tähtis!
> Loe edasi
|