Nagu näitasid juuni esimesed päevad, on toitlustuskoht uues asukohas tublisti klientuuri kogunud.

Supiköögi külastajate arvu suurenemise üle ei ole mõistagi põhjust rõõmustada, peegeldab see ju halvasti toime tulevate inimeste hulka.

Samal teemal: Uues supiköögis võib jääda supita (3)

Ehkki viimase kuu jooksul on Eestit tabanud hinnatõusu laine, ei maksa arvata, et selles peitub supiköögi populaarsuse kasvu otsene põhjus. Ilmselt on kolimisega seotud uudised sinna juhatanud paljusid inimesi, kes varem pole mallanud sinna vajadusest hoolimata siseneda. Üks on aga selge: abivajajaid ei ole vähemaks jäänud, vaid juurde tulnud.

Supiköök ei tule esimest korda tegutsemisaja jooksul kõigi soovijate toitlustamisega toime. Pikemas perspektiivis on see alarmeeriv tõik.

Ühiskonnas, kus üks linnavalitsus on sunnitud mõtlema supiköögi laiendamisele, ei ole sotsiaalvaldkonnaga kõik korras.

Lõviosa supiköögi klientuurist moodustavad vanad inimesed, kes ei käi seal pelgalt söömas, vaid ka seltsielu elamas. Supiköök on kujunemas nende suhtlemise kohaks. Teisisõnu: ollakse jõutud olukorrani, kus supiköök asendab paljudele traditsioonilist kohvikut või klubi.

Suur osa meie pensionäridest ei saa paljusid asju, mida võivad endale lubada nende eakaaslased Euroopa Liidu vanemates liikmesriikides. Meil on sõna «pensionär» just nagu vaese inimese sünonüüm. Seepärast ei ole midagi imestada, kui tasapisi harjutakse mõttega, et siinsete eakate õige koht ongi kodus kapi taga ja supiköögi järjekorras. See on kurb.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5