Juhtkiri: Supiköök kui kohvik
(1)
08.06.2004 00:01
"Sakala"
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Ühiskonnas, kus üks linnavalitsus on sunnitud mõtlema
supiköögi laiendamisele, ei ole sotsiaalvaldkonnaga kõik
korras.
Maikuu keskel Valuoja põhikooli juhtide ja hoolekogu
õhutusel tähelepanu keskpunkti tõstetud Viljandi supiköök on nüüdseks
koolimajast lahkunud ning töötab Mäe tänava hooldekodu ruumides.
Nagu näitasid juuni esimesed päevad, on toitlustuskoht uues asukohas tublisti
klientuuri kogunud.
Supiköögi külastajate arvu suurenemise üle ei ole mõistagi põhjust
rõõmustada, peegeldab see ju halvasti toime tulevate inimeste hulka.
Ehkki viimase kuu jooksul on Eestit tabanud hinnatõusu laine, ei maksa
arvata, et selles peitub supiköögi populaarsuse kasvu otsene põhjus. Ilmselt on
kolimisega seotud uudised sinna juhatanud paljusid inimesi, kes varem pole
mallanud sinna vajadusest hoolimata siseneda. Üks on aga selge: abivajajaid ei
ole vähemaks jäänud, vaid juurde tulnud.
Supiköök ei tule esimest korda tegutsemisaja jooksul kõigi soovijate
toitlustamisega toime. Pikemas perspektiivis on see alarmeeriv tõik.
Ühiskonnas, kus üks linnavalitsus on sunnitud mõtlema supiköögi
laiendamisele, ei ole sotsiaalvaldkonnaga kõik korras.
Lõviosa supiköögi klientuurist moodustavad vanad inimesed, kes ei käi seal
pelgalt söömas, vaid ka seltsielu elamas. Supiköök on kujunemas nende suhtlemise
kohaks. Teisisõnu: ollakse jõutud olukorrani, kus supiköök asendab paljudele
traditsioonilist kohvikut või klubi.
Suur osa meie pensionäridest ei saa paljusid asju, mida võivad endale lubada
nende eakaaslased Euroopa Liidu vanemates liikmesriikides. Meil on sõna
«pensionär» just nagu vaese inimese sünonüüm. Seepärast ei ole midagi imestada,
kui tasapisi harjutakse mõttega, et siinsete eakate õige koht ongi kodus kapi
taga ja supiköögi järjekorras. See on kurb.
|