Mulgi rattamaratoni üks kaubamärke on igal aastal olnud võistlustrassi teisel poolel asuv veetakistus, mida mõni rattur oskab läbida väga efektselt. Foto: Peeter Kümmel

«Oleme seni saanud ainult positiivset tagasisidet,» kinnitas Viljandi rattaklubi president Loit Kivistik. «Julgen kokkuvõttes maratoni hinnata lausa suurepäraseks.»

Lastesõit paisus tublisti

Algul pühapäevastele rattasõitudele paari tuhandet osalejat oodanud korraldajad lugesid päeva lõpuks koos lastesõitudega kokku 1700 ratturit.

Kui põhi- ja matkasõidul oli võistlejaid mullusest mõnikümmend vähem, siis laste huvi ürituse vastu oli tublisti tõusnud. «Mullu võistles staadionil 198 last, aga tänavu 276,» teatas üks lastesõitude korraldajaid Merle Aasna.

Loit Kivistiku sõnul ei tähenda täiskasvanud ratturite hulga vähenemine, nagu oleks rattamaraton oma lae saavutanud. «Võimalik, et lühema distantsi sõitjaid ehmatas tänavu raja lõpp,» lausus peakorraldaja. «Tõenäoliselt tuleb meil arutada, kas teha rada kuidagi teisiti.»

Kivistik on veendunud, et väga palju maraton enam paisuda ei saa, sest siis ei suudetaks rattureid Viljandi järve ääres asuvasse stardipaika ära mahutada. Tänavugi tuli korraldajatel stardikoridori asukohta muuta, et võistlejad ära mahuksid.

Rada oli raske, kuid sobis ratturitele

Põhisõidu rada hindasid ratturid üsna raskeks, kuid heaks. «See, et rada on füüsiliselt ja tehniliselt keeruline, pole üldse halb,» oli rattaklubi president veendunud.

Üks neist, kes nimetas Mulgi maratoni Eesti üheks raskemaks, oli tänavusel võistlusel teise koha saanud Allan Oras. «Minu arvates on see väga hea rada,» leidis ta.

Lõpetajate rivi keskele mahtunud viljandlane Indrek Kivilaan tunnistas, et oli pärast finišeerimist väsinud, aga õnnelik. «Kolm tundi olin lapiti maas ja pea valutas kõvasti, aga mul on hea meel, et selle taas läbi tegin,» rääkis kolmandat aastat maratoni sõitnud mees.

«Rada tundus varasemast raskem, aga päris mõnus oli sõita,» kinnitas ta päev hiljem. «Täna (esmaspäeval — toim.) käisin juba poes vaatamas, kas saaks ratast kuidagi täiendada ja paremaks muuta.»

Kivilaan tahab end ka järgmisel aastal proovile panna. «See on hea võimalus ennast tuttavatega võrrelda ja vaadata, millises vormis ma olen.»

Mulgi rattamaratoni põhisõidu lõpetas tänavu 1071 ratturit. Lühemal maal jõudis finišisse 354 sõitjat.

Abipalve tõi kümneid turvajaid

Kaks päeva enne maratoni kutsus rattaklubi president Viljandimaa inimesi appi rada turvama, sest polnud kindel, kas politsei ja Kaitseliit saavad seda teha.

Üleskutsele reageeris ligi 30 inimest ning kõik nad olid pühapäeval raja ääres ka väljas. «Ma ei uskunud, et inimesed on nii heatahtlikud,» tunnistas Loit Kivistik.

Tänu vabatahtlikele oli kogu rada Kivistiku hinnangul väga hästi turvatud ning polnud karta, et mõni rattur võiks kusagil ära eksida. «Meil olid turvajad tänavu ka sellistes kohtades, kuhu varasemal seitsmel aastal pole inimesi jätkunud,» lisas klubi president. («Sakala»)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5