Peep Aru (tagaplaanil) avaldas eile veendumust, et peaministrikandidaat Andrus Ansip (esiplaanil) läheb uue valitsusliidu programmiga Riigikogu ette tuleval kolmapäeval. Foto: Liis Treimann ("Postimees")

Peep Aru, mida koalitsiooniläbirääkimistel täna (eile — toim.) kokku lepiti?

Jutuks olid põllumajanduse, kultuuri, hariduse ja keskkonnakaitse valdkond. Nende osas viisime arutelu lõpule.

Kas see tähendab, et koalitsioonilepe on allkirjastamiseks valmis?

Ei. Meil on küll kõik teemad läbi käidud, aga seal on veel lahtisi formuleeringuid, mille üle mõtlema peab.

Teisalt tuleb meil teha tõsiseid arvutusi, kuidas läbikäidud materjal eelarvet mõjutab. Nende arvude põhjal on homme (täna — toim.) veel üks põhjalik arutelu. Arvata on, et pingelised läbirääkimised jätkuvad.

Ma arvan, et koalitsioonileppe allkirjastame järgmisel nädalal. Ilmselt on asi parlamendis teisipäeval või kolmapäeval.

Eesti Pank on juba jõudnud pensionide hüppelise tõstmise kava kritiseerida, öeldes, et riigieelarve ei kannata seda välja. Miks te lepite kokku asju, mis riigile üle jõu käivad?

Minu teada ei olnud Eesti Panga formuleering nii tulimeelne. Aga eks homne (tänane — toim.) arupidamine pea selle küsimuse lahendama. Meil on kokku lepitud, et eelarve on tasakaalus ja maksukoormus ei suurene.

Kindlasti on kõigil pensionäridel pensionitõusu vaja, seda ei eita mitte keegi. Ja ma tuletan meelde, et juba varasematel aastatel on eelarvestrateegiasse kirjutatud, et ainus koht, kus defitsiit võib tekkida, on pensionid. See tuleb katta teiste vahendite arvelt. Üks võimalus on riigieelarves muid kulutusi koomale tõmmata. Teine variant on stabilisatsioonireserv, mis loodi omal ajal just selle eesmärgiga.

Kolmas tee on laenamine. Me oleme üks madalama laenukoormusega riike ja kui üldse mingil põhjusel laenu võtta, siis sellel pühal eesmärgil küll. Aga see ei juhtu kindlasti mitte kohe praegu, vaid tulevikus. Seega tasuks säilitada rahu.

Kindlasti ei aja me eelarvet hukka, nii et me ei saaks mingite rahanduspõhimõtete rikkumise pärast euroga ühineda. On kindel, et see valitsusliit viib 2007. aasta 1. jaanuariks lõpule eurole ülemineku ettevalmistamise.

Väljastpoolt vaadatuna näib, et tulumaksu küsimuses jõudsid Reformierakond ja Keskerakond kokkuleppele üle ootuste lihtsalt. Kas see oli nii?

Loomulikult mitte. See oli ikka tõsine jutuajamine. Kõigil partneritel on soov olla koalitsioonis ja see tähendab, et nad on ka kompromissideks valmis.

Kindlasti oli loodavale koalitsioonile suur kergendus, et Keskerakond astmelisest tulumaksust loobus. Kui ta poleks seda teinud, siis ei oleks sellisest koalitsioonist saanud juttugi olla.

Millised võiksid olla loodava võimuliidu plussid, võrreldes tegevust lõpetava koalitsiooniga?

Kindlasti torkame silma selle poolest, et igaüks meist saab täita oma programmilisi põhimõtteid ja lubadusi. Reformierakond näiteks tahab, et vanemahüvitis jääks selliseks, nagu see seaduste järgi on, ning et jätkuks tulumaksu alandamine. Ma arvan, et sellest võib sündida koalitsioon, kus on rohkem tegelikku üksmeelt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1