«Energeetikas pole toimunud nii suurt tehnoloogilist läbimurret kui näiteks sides,» rääkis Oinus. «Samal ajal on põlevkivienergia Eesti suurim keskkonnasaastaja, mis tähendab seda, et taastuvaid ressursse tuleb rohkem kasutada.»

Tema sõnul näeb Eesti Energia suurimat potentsiaali tuuleenergial. Viljandimaal, kus tuult on vähe, näib perspektiivikam biomassist elektri tootmine.

«Elektrit saab toota näiteks puidust, aga ka kõrkjatest ja heinast. Biomassi on meil küll palju, kuid praegu viiakse seda kõrgete hindade tõttu riigist välja,» selgitas projektijuht.

Sel nädalal võtab Riigikogu tõenäoliselt vastu seaduse, millega kehtestab Eesti Energiale taastuvallikatest toodetud energia sisseostu hinnaks 81 senti kilovatt-tunni eest. Oinus leidis, et see peaks ettevõtjate huvi alternatiivenergia tootmise vastu suurendama.

Eesti Energia Viljandi piirkonna müügisektori juhataja Tiit Lauri hinnangul võib energia tootmine olla üks võimalus, kuidas tuua maapiirkondadesse ettevõtlust.

«Hea näide on Õisu veski, kus hakati mõnda aega tagasi hüdroelektrienergiat tootma,» ütles ta.

Keskkonnasõbralikult toodetud elekter läheb Eesti Energia ühtsesse jaotusvõrku. Kodutarbijale maksab rohelise energia sertifikaat rohkem kui 1020 krooni aastas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0