Praegugi veel Kesklinna poe reklaami kandev maja seisab tühjana 2002. aastast, kui seal külmutusseade plahvatas. Foto: Elmo Riig

Abja-Paluoja kesklinnas võib üles lugeda pool tosinat suurt hoonet, mis tühjalt seistes paremaid aegu ootab.

Tühjus haigutab nii endise söökla akende taga kui «Baari» kirja kandvas hoones. Elumärke pole ka Kesklinna kauplust reklaamivas majas.

Abja bussijaama kõrval seisab juba enne valmimist varemeteks muutunud suur hoone, milles tarbijate ühistu tahtis kunagi restorani avada. Varemete eest on üks ehitis juba lammutatud.

Teisel pool teed seisab maakiviseintega ait, mille katus on kahtlaselt laineliseks muutunud.

Peatänavalt kõrvale keerates jääb miljööväärtuslike puumajade vahel silma kunagine kohvik, mida praegugi veel Rohelise Konnana mäletatakse. See soomlase valdusesse läinud söögikoht seisab samuti juba aastaid tühjana.

Majaomanik päästab hoonet

Linnakese keskel hakkab siiski silma üks hoone, milles käib ehitus. Karl Matson, kellele maja 2000. aastast kuulub, on otsustanud korda teha teise korruse kuus korterit ja alumise korruse äripinnad.

«Siin tuleb päästa, mis päästa annab,» nentis mees. «Kauplus kolis siit välja. Otsustasin riskida ja pakkuda ruume väikeettevõtjatele — kingsepale või kellassepale.»

180-ruutmeetrisele vabale pinnale soovib ta lähemal ajal kutsuda ka kõrval asuva turu müüjaid, kelle tegevust halb ilm tihti segab.

Möödakäijad on omanikult küsinud, ega suurte akende taha söögikohta rajata. «Mul on aga tööpõld niigi lai ja selleks pole mahti,» nentis Karl Matson.

«Pealegi pole tänava selles osas kanalisatsiooni. Söögiasutus kulutaks palju vett ja kogumiskaevude tühjendamine läheks kalliks,» lisas ta.

Omanik on käesoleva aasta jooksul ülemise korruse korterite akende vahetamisele ning elektri-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele kulutanud rohkem kui 100 000 krooni. Sellele lisandub alumise korruse renoveerimine.

«Ei julge lootagi, et maja selle kunagi tagasi toob,» lausus Matson. «Aga mul pole ka südant seda niisama lagunema jätta. Kui neli aastat tagasi poleks ma siin katust vahetama hakanud, oleks see praegu samas seisus nagu need teised,» viitas ta ümberkaudsetele tühjadele hoonetele.

Peatänav on linnakese vanim

Abja vallavanema Villu Võsa sõnul on Karl Matson tubli mees, kes on leidnud võimaluse äri teha ning turumüüjate ja ostjate olukorda parandada.

Tühje maju on vallavanema andmetel peatänava ääres aga rohkemgi kui eespool loetletud. Ohtu, et kodutud neisse elama võiksid asuda ning põlenguid tekitada, tema väitel pole.

«Kodutuid Abja-Paluojal sisuliselt ei ole. Igaühel on ikka mingi koht, kus elada ja olla. On muidugi asotsiaalsete eluviisidega inimesi, kuid nemad on meile täpselt teada ja nende käigud on kontrolli all,» kinnitas vallavanem.

Tühjad majad on tema sõnul enamasti peatänava ääres ning linna kõrvaltänavatel võib leida märksa ilusamaid ja uuemaid ehitisi.

Peatänavalt sai Abja-Paluoja üle saja aasta tagasi alguse. Suur osa sealsetest majadest on ehitatud 1897. aasta paiku ja sellest arvatakse ka asula sündi.

«Paljude sealsete hoonete omanikud on vanaks jäänud ning pensionist ju ei ehita ega värvi,» nentis vallavanem.

Majades, kus on elujõus elanikud, tema sõnul siiski toimetatakse. Tänavu kevadel korraldati Abjas võistlus «Värvid linna!» ning vallavalitsus premeeris seal osalenud kaheksat maja 500 krooniga.

Seda, et linn silmanähtavalt tühjeneks, Võsa sõnul väita ei saa. «Korterelamutes vabu pindu ei ole,» lausus ta.

Ettevõtluseks kasutatavad ruumid jäävad vallavanema arvates tühjaks sellepärast, et raha liigub vähe. Ta tõi näiteks, et Kesklinna pood lõpetas 2002. aasta suvel tegevuse pärast seda, kui seal külmutusseade plahvatas. «See rikkus maja konstruktsioone ja taastamine on siinset turgu arvestades ilmselt liiga kallis.» Praegu on sellel kinnistul uus omanik Pärnust.

Söökla lõpetas tegevuse siis, kui hakkas kehtima uus toiduseadus. Praegu on Abja-Paluojal võimalik kohvi juua vaid bussijaamahoone teisel korrusel väikses baaris. Arvestatavat toitlustuskohta ja majutusasutust linnas pole.

«Hea uudis on see, et lähemal ajal avab uksed Toidutare, mis oli vahepeal suletud. See on Abjast paar kilomeetrit Karksi-Nuia pool,» ütles Võsa.

Majutusmure peaks lahendama õpilaskodu, mille ehitamise loodab vald ette võtta tuleval aastal. Selleks on ta püüdnud mitmest kohast raha taotleda. Õpilaskodus peaks olema 43 voodikohta ning koolivaheaegadel ja suvel saaks sinna majutada bussitäie inimesi.

Ehituse käigus saab Abja-Paluoja lahti ühest pooleli olevast majast. Nimelt tehakse õpilaskodu hoonesse, mida linn 1992. aastal Abja Gümnaasiumi lähedusse rajama hakkas.

Algab peatänava korrastamine

Kesklinna seisukorra juurde naastes ütles Villu Võsa, et varsti algab peatänava sõidu- ja kõnniteede rekonstrueerimine. «See ergutab ehk ka inimesi oma majade fassaade korrastama,» avaldas ta lootust.

Kõnealune tänav on üks osa riigile kuuluvast Valga—Uulu maanteest.

«Riik kavatseb Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia peatänava korda teha ning esialgsete plaanide kohaselt leiab see aset järgmisel aastal,» rääkis Võsa.

Kuigi suur osa kesklinnast on praegu veel ilma kanalisatsioonita, seda probleemi koos peatänava ehitusega ei lahendata.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67