| |
|
 |
Lapse peast tingude või täide avastamise korral tuleks laps koju saata. Teiste hulka tagasi tulla tohib ta alles siis, kui pea on puhas.
Foto: Elmo Riig/fotolavastus |
 |
Peatäid ei ole ka tänapäeval kuhugi kadunud
07.11.2006 00:01
Tiina Sarv, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Suur oli pereema ehmatus, kui ta avastas, et tema maagümnaasiumis õppival tütrel on juustes täid.
«Lapse pea sügeles, hakkasin uurima ja leidsingi söödikud,» rääkis ema. Ta helistas arstile ja tõttas siis apteeki. «See oli reedene päev. Esmaspäevaks saime pea enam-vähem puhtaks, aga kontrollin ta juukseid praegugi sageli.»Tütre jutu järgi on tema klassis teistelgi täisid, aga keegi seda ju kõva häälega kuulutama ei lähe. Ema oli vastutustundlik ning käskis vähemalt pinginaabrit ja lähemaid sõbrannasid hoiatada. «Üks sõbranna kutsus tütre enda poole külla ja ta pidi sinna ka ööseks jääma. Ütlesin, et meil oli niisugune probleem, kuid nad ei teinud sellest numbrit,» lisas naine. Pole mustuse tundemärk Viiratsi perearst Ülle Grujev kõneles, et tema piirkonna koolid ja lasteaiad on praegu peasöödikutest puhtad, ent kogu aeg pole see nii olnud. «Laste päid tuleb ikka aeg-ajalt kontrollida, aga kui mõnel õpilasel leitakse täid või tingud, peab kooliõde kõigi laste juuksed üle vaatama. Õige on alustada neist klassidest, kust täisid on leitud.» Arst ei arva, et täid on ilmtingimata koduse mustuse või lohakuse tundemärk. Nakkust võib saada väga lihtsalt: üheskoos mängides, ühist käterätti kasutades või isegi ühissõidukist. Ülle Gurjev tunnistas, et kunagi on ta ka oma lapse peast tinge leidnud. «Lõikasin need juuksekarvad ära, kuhu parasiidi munad olid kinnitunud. Meie saime nendest üsna lihtsalt lahti, ei pidanud ühtegi salvi kasutama.» Esineb lainetena Ta toonitas, et nii saab toimida siiski vaid nakkuse algul. Kui juba terve pea on täiu täis, tuleb neid paratamatult keemiaga hävitada. Parimaks peab ta Mix-kreemi, mis on apteekides saadaval. «Elavhõbedasalvi küll taga nutta ei maksa, see on väga mürgine,» selgitas arst. Tervisekaitseinspektsiooni juhtivinspektorit Irina Dontšenko lausus, et see asutus täitõve ehk pedikuloosiga ei tegele. Sellega peab võitlema meedik, kes nakatunud lastekollektiivi eest hoolt kannab. Kui tegemist on mõne väikese lasteaiaga, kus polegi meditsiinitöötajat, vastutab tõrje eest asutuse juhataja. «Kui lapsel avastatakse tingud või täid, tuleb ta kohe koju saata. Järgmine käik on emaga perearsti juurde. Enne ei tohi teiste hulka tagasi tulla, kui pea on puhas,» rääkis asjatundja kehtivatest reeglitest. Irina Dontšenko rõhutas siiski ka isikliku hügieeni suurt tähtsust. Seda, et oleks puhkenud mingi eriline epideemia, ta ei arva. «Täid pole kuhugi kadunud. Need levivad lainetena: kord on neid vähem, kord rohkem,» ütles epidemioloog. PEATÄI Peatäi on umbes kolm millimeetrit pikk kukla- ja kõrvataguse piirkonnas elutseda eelistav parasiit, kes kinnitab oma võrdlemisi suured munad (tingud) ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge. Üks täi võib anda kuni 300 järglast. Pedikuloosi haigestunud inimesega kokku puutunud riideesemed tuleb pesta. Raviks tuleb kasutada spetsiaalselt täide hävitamiseks mõeldud ravimeid (permetriin), mis hävitavad nii täid kui tingud. Pärast ravimi mahaloputamist kammida niisked juuksed läbi peenepiilise täikammiga, et eemaldada surnud täid ja nende munad. Ravi võib ebaõnnestuda, sest on ka selliseid täisid, kellele mürk ei mõju. Nende vastu aitab ainult hoolikas niiskete juuste täikammiga kammimine iga kolme-nelja päeva tagant vähemalt kahe nädala jooksul, et leida munadest väljunud noori täisid. Allikas: dermatoloog Elena Dejeva
|