Maksu- ja Tolliameti andmeil oli Viljandi külje all Mus-tivere külas asuvas tanklas parasjagu müügil 23 000 liitrit ja Paistu küla tanklas 4000 liitrit diislikütust, milles oli normist rohkem väävlit.

Ameti pressiesindaja Aivar Pau sõnul võib diislikütuses olla kilogrammi kohta 350 milligrammi väävlit, kõnealustes tanklates oli see näitaja aga ligikaudu 500.

Kuidas neis tanklates kütusesse lubatust enam väävlit sattus, seda ei osanud Pau veel öelda.

«Uurime käib,» lausus ta. «Tavaliselt, ma rõhutan sõna «tavaliselt», on siis tegu kütuse pesemisega: odavast kütteõlist eemaldatakse seda tähistav värvus, et lasta kaup müüki kallima diislikütuse pähe.»

Kõnealusel juhul on võimalik kütust töödelda, et see kõigi nõutud eeskirjadega vastavusse viia.

«See on firma valik, kas ta teeb seda või läheb ebakvaliteetne kütus riigi ettekirjutusel mõneks muuks otstarbeks,» lausus Pau. «Ebakvaliteetset kütust salaalkoholi kombel niisama hävitama ei hakata.»

23 000 liitri ebakvaliteetse kütuse omanik otsustas Pau andmeil seda töödelda.

Omanik, osaühingu Semafor Oil juhataja Ilmar Tolmats ütles eile, et tema firma on tolli otsuse vaidlustanud. «Vaidlustasime kogu selle protseduuri ja uurimistulemuse,» lisas ta.

Teise tankla omanik pole Maksu- ja Tolliametit oma otsusest teavitanud, mistõttu seal on tollitöötajad juurdepääsu ebakvaliteetsele kütusele pitseerinud.

Väiksema kogusega tollile silma jäänud osaühingu Vello Riineri Äri omanik Vello Riiner ütles, et tema ostab kütust kahelt hulgimüüjalt ega tea, kelle süül sellesse liiga palju väävlit sattus.

Riiner ei osanud veel öelda, mis ebakvaliteetsest kütusest saab. «Mulle teatati, et ma võin selle enda tarbeks ära kasutada.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5