Valitsusel on järgmise aasta eelarvega kindel poliitiline plaan: otseseid makse tuleb vähendada ning kaudseid tõsta. Nii peab inimene järgmisel aastal maksma palgast 24 protsenti tulumaksu, kuid alkoholi ja sigarette ostes või mängupõrgus prassimas käies rohkem kulutama.

Mõte on hea, lausa suurepärane, kuid tundub, et riik läheb sellise loogikaga suurele avantüürile. Kui riigiviina hind järgmisest aastast oluliselt kerkib, siis kasvab ka nende inimeste hulk, kes hakkavad otsima salaviina. Ja kui on nõudlus, tuleb ka pakkumine.

Maailma ja Eesti praktika on näidanud, et kaudsete maksude kogumine on kallim. Raha tuleb anda politseile salaviina ja -suitsude vastu võitlemiseks ning maksuametile petturite tabamiseks.

Võimuliit mõtleb aga positiivselt. Vaatamata sellele et tulumaksu kaheprotsendilise alandamise tõttu jääb riigil saamata 1,3 miljardit krooni, prognoosib rahandusminister eelarve 4,6 miljardi krooni suurust kasvu. Kasv on seega üle kuue miljardi krooni.

Selline vahe tähendab, et inimene peab edaspidi arvestama, et ühel hetkel tuleb talle raha veidi rohkem sisse, kuid järgmisel läheb seda suuremal hulgal välja. «Aga poolteist miljardit jääb palgasaajate taskusse,» õigustab end valitsus.

Rusikareegel on, et 80 protsenti sellest rahast läheb 20 protsendile inimestest. Keskerakondlaste väitel tähendaks see Eestis seda, et 85 protsenti maksuvabastuse järel inimestele jäävast rahast läheb hoopis 15 protsendi maksumaksjate taskusse.

Kui see on tõesti nii, siis võib nõustuda sotsiaaldemokraat Eiki Nestoriga, kes peab järgmise aasta eelarvet tööinimese mõnitamiseks.

Ehkki eelarve pole veel vastu võetud, liigub koalitsioon üsna üksmeelselt siiski selles suunas, et tulumaksu vähendamine heaks kiidetakse. Järgmisel aastal on võimuliidul kavas seda veel kahe protsendi võrra kärpida. Aga mis edasi?

Pärast kärpeid tulevad uued valimised. Kas siis, kui võimule saavad keskerakondlased, sotsiaaldemokraadid või isamaaliitlased, hakatakse makse taas tõstma?

Need välisinvestorid, keda me Eestisse ootame, ei aja siin ju ainult odavat tööjõudu taga. Nemad tahavad stabiilset majandusruumi, ent ühiskonnas, kus ühel päeval räägitakse ettevõtete tulumaksu taastamisest ja järgmisel päeval eraisikute tulumaksu vähendamisest, ei saa stabiilsusest juttugi olla.

Eestil on üks ühiskondlik kokkulepe, millest ühiskond pärast selle allkirjastamist enam välja ei tee. Nüüd vajaks me korralikku ühiskondlikku maksukokkulepet, et anda ettevõtjatele ja palgatöölistele kindlus, mis riigis järgmise 10—15 aasta jooksul maksudega juhtuma hakkab. Pole ju võimalik, et iga koalitsioon viib ellu oma maksureformi, nii et üks vähendab, teine astendab ja kolmas tõstab.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0