30. septembril kirjutas Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson (paremal) alla kolmele rahastamisotsusele, mis on kokku väärt 10 miljonit krooni, ning andis need Viljandimaa Tööhõiveameti direktorile Peep Rajule. Foto: Elmo Riig

Kahe aasta peale on Euroopa Sotsiaalfondist Eesti tööhõiveprojektidele ette nähtud 413,6 miljonit krooni, millele lisandub riigi panusena 104 miljonit.

See raha leiab kasutajad kolmes voorus, millest praeguseks on selgunud esimese tulemused.

Esimesse vooru esitati 72 taotlust, millega sooviti 517 miljonit krooni ehk sama palju, kui kõigile voorudele kokku ette on nähtud.

Tööturuameti avalike suhete nõuniku Erko Vanatalu teada leidsid rahastamist siiski vaid paarkümmend projekti umbes 100 miljoni krooni väärtuses.

«Paremate väljasõelumisest võttis osa sadakond oma ala spetsialisti,» ütles ta.

Enamik läks tööhõiveametitele

Vanatalu sõnul on kõige tähtsam see, et juba alustatud projektid ka kuhugi välja viiksid ning seetõttu antakse raha aktiivsetele tööturumeetmetele, nagu koolitused ja praktikad.

«Töötu abiraha kuulub passiivsete tööturumeetmete hulka ja riik on seisukohal, et selle tõstmine ei motiveeri töötuid,» selgitas Vanatalu.

Suurema osa projektidest esitasid Tööturuameti enda süsteemi kuuluvad maakondlikud tööhõiveametid. Palju taotlusi tuli ka mittetulundusühingutelt ja sihtasutustet, kuid näiteks ettevõtetelt laekus kogu Eesti peale vaid üks projekt. Palju paremini ei esinenud ka omavalitsused, kellest raha taotles neli.

Ka Viljandimaal oli olukord samasugune. Kolmest heakskiidetud projektist kaks oli kirjutanud Viljandimaa Tööhõiveameti ja ühe mittetulundusühing Abiühing Üheksavägine.

Kõige rohkem raha sai tööhõiveameti projekt «Viljandimaa puudeinimeste toetamine tööturule pääsemisel», mille kogumaksumus on 6,1 miljonit krooni. Abiühingu Üheksavägine projektile «Tõrjutust tundvate inimeste sotsiaalse sidususe taastamine» anti 1,9 ja tööhõiveameti teisele projektile «Viljandi- ja Võrumaa töötute lõimimine tööturule läbi väikeettevõtluse» 1,74 miljonit krooni.

Viljandimaa Tööhõiveameti juhataja Peep Raju sõnul osaleb viimasena nimetatud projektis nii Viljandi- kui Võrumaalt 20 töötut. Neist 40-st peaksid 30 paremat läbima väikeettevõtte juhtimise koolituse.

Topeltraha ja juhendamine

Plaani kohaselt kirjutavad neist omakorda 20 piisavalt hea äriplaani, et sellele saaks anda 20 000 krooni stardiabi. Kummagi maakonna kaks parimat saavad aga stardirahaks 40 000 krooni.

«Ka tavalise riikliku programmiga on stardiraha 20 000 krooni, kuid pärast selle kätteandmist jäetakse inimene üksi,» rääkis Raju. «Selles projektis osalejaid hakkavad juhendama kogenud ettevõtjad, kes juba teavad, kuidas firmat toimimas hoida.»

Igasse järgmisesse järku pääsejate arv ei vähene Raju sõnul mitte konkurentsi tekitamiseks, vaid senise kogemuse põhjal langevad mõned osalejad lihtsalt välja.

Puuetega inimestele luuakse võrgustik

Puuetega inimestele mõeldud programmi vahendusel peaksid endale töökoha saama 30 töötut, kuid see on Raju ütlemist mööda vaid üks eesmärk.

«Tahame luua inimeste võrgustiku, mis aitaks ka edaspidi puuetega inimestel tööd leida,» teatas ta.

Raju sõnul pole teada, kas ja kuidas Viljandimaa tööandjad raskete puuetega inimeste vastuvõtmiseks valmis on.

«Siin tuleb igale inimesele läheneda erinevalt. Mõnel juhul maksame näiteks praktika ajal tööotsijale stipendiumi ja tööandjale juhendamise eest väikest tasu. Võimalik on aga ka aidata ettevõttes spetsiaalselt puudega inimesele mõeldud töökoht luua,» kirjeldas Raju.

Kolmandana projektile raha saanud Abiühing Üheksavägine korraldab 128 inimese aktiviseerimiskursused.

«Kui inimene on pikka aega töötu olnud või näiteks lastega kodus, siis ta ei teagi enam, kuidas tööd leida,» selgitas Raju. «Keskne osa selles õppeprogrammis peaks olema viiepäevane psühholoogilise eneseregulatsiooni kursus ja hiljem koostatakse kõigile individuaalne tegevuskava.»

Augustis otsis Eestis tööd 34 270 töötut ehk 4,2 protsenti tööealisest elanikkonnast. Viljandimaal oli neid 993, mis on 4,5 protsenti tööealistest.

Projektid

Viljandimaa Tööhõiveamet

«Viljandimaa puudeinimeste toetamine tööturule pääsemisel» — 6 110 000 krooni. Osaleb 30 töötut, kestab 24 kuud.

«Viljandi- ja Võrumaa töötute lõimimine tööturule läbi väikeettevõtluse» — 1 740 000 krooni, osaleb 40 töötut, kestab 16 kuud.

Abiühing Üheksavägine

«Tõrjutust tundvate inimeste sotsiaalse sidususe taastamine» — 1 930 000 kooni. Osaleb 128 töötut, kestab 19 kuud.

Allikas: Tööturuamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5