| |
|
 |
Keskkonnakonverentsile oli esinema tulnud palju inimesi väljastpoolt Viljandit. Pildil vahetavad mõtteid Eesti Looduseuurijate Seltsi asepresident Ivar Puura (vasakul) ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Arvo Iital.
Foto: Elmo Riig |
 |
Loodusmaja mõte leidis poolehoidu
(5)
07.10.2004 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Teisipäeval Viljandi Linnaraamatukogu saalis
keskkonnahariduse konverentsi kuulanud inimesed toetasid mõtet, et Viljandisse
on vaja loodusmaja.
«Kui küsida pärast tänast keskustelu, kas selle loodusmaja mõttega tasub edasi minna, siis minu hääl on küll selle taastamise poolt,» ütles Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa keskkonnahariduse konverentsi lõpul. Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees Mikk Sarv leidis, et loodusmaju pole vaja mitte ainult Viljandisse, vaid ka mujale Eestisse. «Maja all ei mõtle ma ainult hoonet, vaid ühtmoodi mõtlevate inimeste tuumikut,» selgitas ta. «Mul on hea meel, et Viljandi on selle mõtte välja öelnud. Praegu loodusmaju küll on, kuid viimane aeg on mõelda nendele süsteemselt.» Konverentsil ettekandega esinenud Eesti Looduseuurijate Seltsi asepresident Ivar Puura ütles, et loodusmaja kulud ja tulud tuleb täpselt läbi kaaluda ning selle ehitamiseni võib kuluda aastaid. «Tartu näitele tuginedes mobiliseerib aga selline maja kujund ühtsed jõud,» jätkas ta. «Selle metafoori all võiks väga hästi tegutseda loodusringide või looduse tundmaõppimise võrk, mis oleks seotud praktilise loodusõppega ja täiendaks kooliharidust.» Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna korraldatud keskkonnahariduse konverentsist võttis osa sadakond inimest Viljandist ja mujalt. Nende hulgas olid Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keskkonnahariduse töörühma esindajad. Viis tundi ettekandeid Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg tutvustas oma sõnavõtus muu hulgas teenistuste keskkonnateabe spetsialistide ja äsja ministeeriumi loodud keskkonnahariduse büroo ülesandeid loodushariduse edendamisel. Kokku viis tundi kestnud sõnavõttudes puudutasid teisedki loodusega seotud inimesed keskkonnaharidust ja Viljandi loodusmaja elluäratamise mõtet. Omavalitsuse tugi on tähtis Looduseuurijate seltsi asepresident Ivar Puura tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi keskkonnahariduse töörühma arusaama loodushariduse tugikeskuste võrgustikust. Tema kinnitusel võiks loodusmaja Viljandimaal tekkida kõigepealt just maakonnakeskuses, kus on suurem sihtgrupp ja võimalik loodusharidust süsteemsemalt pakkuda. «Kahtlemata on selle juures väga oluline omavalitsuse tugi,» toonitas ta. «Kui omavalitsus sinna investeerib, võimaldab see juurde tuua palju ressursse nii kohalikul, Eesti kui Euroopa tasandil.» Samuti oleks Puura arvamust mööda loodusmajal mõistlik teha tihedat koostööd koolidega ning koolijuhid võiksid temas näha pigem liitlast kui konkurenti. Ta leidis, et see, kui koolides tegutsevate ringide kõrval eksisteerib loodusmaja, võib ka kooliharidusele jõudu juurde anda. «Loodusmajal on võimalus metoodiliste materjalide osas koostööd teha näiteks Tartu ja Pärnu loodusmajaga ning arendada projektipõhist tegevust. Kui selgub, et see on otstarbekas, võiks loodusmaja esialgu leida füüsilise kodu ka mõne kooli juures.» Keskkonnakonverentsi ettekannete videod pannakse varsti üles loodusmaja interneti koduleheküljele www.hot.ee/loodusmaja, kuhu talletatakse edaspidi ka muud sellekohast infot. Arvamus Jaak Jaaku, konverentsi korraldaja Jäin üritusega rahule. Loodan, et tulevikus on ka omavalitsuste esindajate huvi loodusmaja vastu suurem.
|