Parika raba Väikejärvele viib loodusesõpru kilomeetripikkune laudtee. Rabamänniku taga vilkuval järvesilmal on nii rahustav mõju, et selle äärde võiks tülitsejaid leppima viia. Foto: Elmo Riig

Tegemist on siiski vaid rahvajutuga, sest õnnetusi ei teata selle Olustvere ja Kolga-Jaani valla piiril asuva veekogu ääres sagedasti juhtunud olevat.

Sügispäikese käes paistab Parika järv kuldselt ja kutsuvalt. Selle äärde ehitatud tornist avaneb kaunis vaade, mis hõlmab huvitava kaldajoonega rabajärve ja seda ümbritsevat maastikku.

Vaatetornini jõudmiseks tuleb Viljandist Kolga-Jaani viivalt maanteelt metsa alla keerata ja paarsada meetrit laudteed mööda raba poole kõndida. Nii võivad huvilised kohe asfalttee lähedal looduselamuse kätte saada.

Eelmise aasta parim üllatus

Parika järve laudrada ja selle ääres kõrguv vaatetorn avati Riigimetsa Majandamise Keskuse Aimla metskonna ja Kolga-Jaani Lions-klubi koostöö tulemusena eelmisel suvel. Tegelikult valmis kompleks kahes järgus: 2002. aasta sügisel tehti laudtee ja 2003. aasta kevadel torn.

«See oli minu eelmise aasta parim üllatus,» tunnistas Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp.

«Rääkisin ükskord siin metsas käies meestele, kust võiks laudrada minna ja et see võiks lõppeda torniga,» jutustas ta. «Siis ükskord helistati mulle ja öeldi: «Nüüd on torni avamine!»»

Looduskaitse peaspetsialist lausus, et loomulikult kooskõlastati see rajatis algul keskkonnateenistusega.

«See vahepealne osa — raha otsimine ja mitu korda vaatamas käimine — jäi minul aga täiesti ära. Tulin siia ja torn seisis kohas, mille ma kunagi kooskõlastasin ning nägi välja täpselt selline, nagu ma seda ette olin kujutanud!»

Aimla metskonna metsaülema Andre Aava selgitusel sündis rajatis ühistööna: metskonnalt tuli materjal ja oskusteave ning Kolga-Jaani Lions-klubi tegi oma jõududega selle tasuta valmis.

Laudraja ja vaatetorni rajamiseks kulus 12 000 krooni metskonna raha. Materjal toodi sealtsamast Aimla metsast.

Loodusesse kas või ülikonnaga

Andre Aav ütles, et tema soovis teha just sellist kohta, kus saaks väga kiiresti loodusesse.

«Viljandimaal on küllalt neid paiku, mille pärast peab kaugele sõitma ja spetsiaalselt riietuma,» rääkis ta. «Siia saab tulla aga kas või ülikonnaga. Näiteks saab külalisega korraks maanteel peatuda ja Parika järve ääres ära käia.»

Kuigi maanteel sõitja võib järve puude vahelt näha, ei ole metsaülema teada paljud inimesed selle ääres käinud. Ka Lions-klubi mehed ja ümberkaudsete valdade juhid olid laudteed tegemise ja avamise ajal tunnistanud, et see koht on neile täiesti uus.

«Vaatetornist võib palju ilusaid asju näha,» kõneles Aav. «Mina olen jälginud luiki järve peal ja seda, kuidas kull hiiri püüab. Aga nagu looduses ikka, peab selleks olema aega ja ka hea juhus.»

Hille Lapp lisas, et koolilastele saab vaatetornist näidata raba tekkimist järve kokkukasvamise teel. Kunagi on veekogu ulatunud vaatetorni kohani välja, nüüd laiub seal aga õõtsik. Sellele matkajaid ei lubata, sest õrnast pinnasest võib väga kergesti läbi vajuda.

Abielutülide lahendamise koht

Sademe- ja rabavetest ning põhjaallikaist toituvaid veekogusid on Parika looduskaitsealal kolm: lisaks maantee äärde jäävale järvele veel Väike- ja Pühajärv.

Kui viimati nimetatu asub raba keskel ja kujutab endast pigem suuremat sorti laugast, siis Väikejärve juurde pääseb samuti mööda laudteed. Selle leidmiseks tuleb sõita Aimla metskonnast mööda ja Kuhjavere külast läbi.

Väikejärve laudrada pole palju vanem kui suure järve oma. Kuhjavere külaselts koostöös Aimla metskonnaga on ehitanud laudteed mitmes etapis ning Andre Aava sõnul ei ole see päris valmis. Kilomeetripikkusele rajale on plaanis veel üht-teist lisada.

Praegune matkatee valmis samuti eelmisel suvel ning Keskkonnainvesteeringute Keskus on selle ehitamist toetanud 50 000 krooniga.

Matkaja näeb laudtee ääres mitmekesist loodust. Vasakule poole jääb algul kaasik, mis on periooditi üle ujutatud, paremal kasvab aga segamets. Vahepeal võib märgata paksemat kuusikut, siis aga lookleb laudrada kauni rabamänniku vahelt veesilma juurde.

«See on siin tõelise rahu koht. Olen mõelnud, et siia võiks inimesed oma abielumuresid lahendama tuua,» muigas Hille Lapp.

Rabas elavad hallhaigrud

Väikejärves ujumine mõjub tema sõnul eriti kosutavalt. Et aga seal väljaehitatud ujumiskohta pole ning vette ja sealt välja on raske pääseda (tegemist on ju ikkagi suure laukaga), tuleks suplema minna mitmekesi.

Väikejärve ääres on uudistamist väärt järsult tõusev rabarinnak. Seda imetledes saab veekogule ringi peale teha ja ennast ka mõne pohlaga kostitada. Ning siis läbi männimetsa jälle kodu poole tagasi!

Üldilmelt ongi Parika madalate mändidega puisraba ja enamik laukaid asub raba keskosas. Looduskaitseala loodi raba ning sealsete taime- ja loomaliikide kaitseks 1981. aastal.

Geograafiliselt paikneb Parika raba Võrtsjärve nõo põhjaosas. Sealne soo on tekkinud veekogu kinnikasvamisel ning arenenud peamiselt lääne suunas.

Parika metsades pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde. Selles piirkonnas elavad näiteks metsised, sookured ja tedred. Rabas ja selle ümbruses leidub ka üks maakonna suuremaid hallhaigrute kolooniaid.

Haruldasematest taimedest kasvavad kogu kaitsealal hajusalt kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel.

Parika looduskaitseala

Asukoht: Olustvere ja Kolga-Jaani vald.

Pindala: 2043 hektarit.

Kaitse alla võtmise aeg: 25. mai 1981.

Valitseja: Viljandimaa keskkonnateenistus.

Allikas: keskkonnateenistus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5