| |
|
 |
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kuivatisse jõudis eile oder, mille niiskusesisalduseks mõõtis neljanda kursuse õpilane Tarmo Hansen 25 protsenti.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Olustvere kuivati töötab ööpäev läbi
07.09.2004 00:01
Jüri E. Kukk, jyri@sakalakirjastus.ee
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu kuivati ei võta sel sügisel vastu teiste vilja, sest 24 tundi ööpäevas tuleb oma nätsketest teradest niiskust välja ajada.
Koolipoistel on praegu kibe aeg. Neljanda kursuse õppuri Tarmo Hanseni sõnul on olnud päevi, mil nad on kuivatist lahkunud õhtul kell kümme. Niiske vili kuivab 10—12 tundi. Osa saagist laotatakse varju alla, et kuivati tühjenedes see sinna viia. Kooli direktori asetäitja ja õppetalu juhataja Riho Kala andmetel on terade niiskusesisaldus tavalisest kuni poole suurem. «Odral on normaalselt 13—18 protsenti niiskust, tänavu küündis see mõnikord isegi 30 protsendini,» selgitas ta. Kala hinnangul võib sel aastal punast ahjukütust, millega kuivati töötab, tavalisest poole rohkem kuluda. Ta lisas, et ei tea lähikonnas kedagi, kes teiste vilja kuivatada võtaks, sest kõik on oma saagiga hädas. Riho Kala rääkis, et viljalõikus on praegu vähemalt kaks nädalat hilinenud ja paremast ilmast võib vaid vargsi unistada. «Õiget lõikusilma pole järjest nädalatki olnud, ikka tuleb pilve all võtta,» nentis ta. «Kui ainult võimalik on, nii sõidavad poisid põllule.» Koristus jääb hilja peale Mullu oli Olustveres rukis koristatud juba augustis ja viljalõikus lõppes 10. septembri paiku. Eilseks oli koolil teravili koristatud 170 hektarilt, sama palju ootab veel kombaini. Salve on jõudnud rukis, talinisu ja üks sort otra, põllule aga on lisaks odrale jäänud suvinisu, raps ja kaer. Talinisu andis tänavu kuivatikaalus 4,5—5 tonni hektarilt, oder ja rukis umbes 3 tonni. Juhataja sõnul võiksid näitajad tükk maad paremad olla. «Oder on tugevasti lamandunud, seda jääb palju maha ja seeme juba idaneb peas,» nentis Kala. Untsu läinuks arvas ta rapsi, mida on koolil 50 hektaril. «Kasvatame rapsi seitsmendat aastat ja esimest korda võime saagist ilma jääda. Põllud on maha rullitud ja kasvavad läbi, on valgemädanikust hallid ja seeme on pudenenud.» Kala hindas praegust üheks raskemaks oma 11 põllumeheaasta seas. Raha jääb saamata Ühe ohuna tõi Riho Kala välja veel selle, et niisked ilmad rikuvad vilja kvaliteedi ja seda ei saa müüa mitte toiduks, vaid tuleb anda odavama hinna eest söödaks. Kui niimoodi juhtub näiteks suvinisuga, mida Olustveres saadi umbes 250 tonni, siis võib saamata jääv summa olla ligi 70 000 krooni. Eile olid Olustvere põldudel ametis Niva ja Sampo kombainid. Kuigi neist jäävad sageli sügavad jäljed maha, pole traktorit väljatõmbamiseks appi kutsuda veel tulnud. Õppetalu juhataja lootis tänavu ilusat kartulisaaki. «Iseasi, kuidas me selle üles saame. Aga kui vaja, võtame õpilastega kas või käsitsi,» kinnitas ta. Paljud Viljandimaa põllumehed ütlevad viljakoristuse tänavu eriti keeruka olevat, kuid lubavad saagi ikkagi salve toimetada. Arvamus Arnold Pastak,
Olustvere kooli direktor Põllumehe üle juba naerdakse, et «Eelmisel aastal võttis teil põud saagi, tänavu tahate vihma pärast ikaldustoetust». Nii see maaharimine käib: kui tänavu saagita jääd, pead ikka edasi elama ja kevadel kõigega jälle uuesti alustama, teadmata, mis uus suvi toob.
|
Tee koduleheks
