| |
|
 |
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak (paremal) ja direktori asetäitja, õppetalu juhataja Riho Kala tutvustasid põllumajandusminister Ester Tuiksoole õppeasutuse majapidamist ja masinaparki.
Foto: Elmo Riig |
 |
Mida arvab minister Tuiksoo ikaldusest ja Õisu koolist
07.09.2004 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis viibimise ajal «Sakala» küsimustele, mis võivad maakonna põllumehi huvitada.
Kuidas hakatakse ikaldust määrama ja
ikaldustoetust maksma? Mõni päev tagasi allkirjastasin ikalduse kindlakstegemise korra. Igas maakonnas teeb seda töögrupp, mille koosseisu kuuluvad maaparandusbüroo, taimetoodangu inspektsiooni ja põllumajandus-kaubanduskoja esindaja. See seltskond vaatab kahjud üle ja annab maakonna kohta vastuse. Niiske suvi on soodustanud teravilja kasvu ja saak on enamasti päris hea. Küsimus on selle kättesaamises. Vaatame, mida toob september. Kavatsetakse suurendada märgistatud kütuste
aktsiisi. Kuidas põllumehele hinnatõusu kompenseeritakse? Võrreldes muu Euroopaga on kütus meie põllumehele kallis, Rahandusministeeriumil on aga eelarveprobleemid. Selle üle peame sügavamalt aru pidama. Aktsiisimäära tõstmise põhjendus on õige: riik vajab paljude vajaduste rahuldamiseks raha ning põllumajandus on arenenud nagu teisedki majandusharud. Peab siiski vaatama, et põllumees ei satuks ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Äsja üllatas ministeerium maaomanikke
majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlemise ülikiire
lõpetamisega. Meede 3.3 käsitleb maaelu mitmekesistamise abinõusid. Esialgu kavatsesime maaettevõtluse arendamist toetada sel aastal 39 miljoni krooniga. Esimese nelja tunniga laekus nii palju avaldusi, et summa kogunes täis. Sellist tempot pole veel olnud. Võtsime käiku ka teise aasta summa 49 miljonit krooni, seega kokku üle 87 miljoni krooni, ja nelja päeva pärast olime sunnitud avalduste vastuvõtmise lõpetama, sest raha oli otsa saanud. Tegelikult oleks võinud taotlusi esitada 8. oktoobrini. Maaomanikel on vaja varakult mõelda, milleks nad raha vajavad, et nad suudaksid õigel ajal valmis olla. Paljude teistegi toetuseliikide puhul on taotlusi rohkem, kui selleks on võimalusi. Euroopa Liiduga ühinemine on toonud kaasa kiireid muutusi. Meil on SAPARD-i raha jagamise kogemus, mis on suurendanud nii andjate kui taotlejate kompetentsust. Seekord peame tunnistama, et antavate toetuste nõuded jäid mõnel juhul sammukese maha: ei arvestatud maainimeste nii suure valmisolekuga. Kujunenud olukorda tuleb põhjalikult analüüsida ning teha sellest järeldused ja toetuste taotlemise korras vajalikud muudatused. Ütlesite, et Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskool jääb alles. Mida arvate Õisu koolist? Olen Õisu kooliga vähe kokku puutunud, aga tean, et kooli tehniline baas on äärmiselt tagasihoidlik ja hoone on kahetsusväärses seisukorras. Ma ei poolda seda, et koolimaja renoveeritakse õpperahaga. Ent Õisus õpetatakse suurepäraseid erialasid ja seal on häid õpetajaid. Kui ärimehed paneksid õla alla ja leiaksid raha hoone korrastamiseks, võiks kool seal jätkuda. Vastasel korral tuleks sealsed erialad kuhugi mujale ümber tõsta. Piimatööstused on meil esimene valdkond, mis on euronõuetega vastavusse viidud. Õisu koolitusega spetsialistid on seejuures väga vajalikud olnud. On kuulda, et põllumajanduserialade õppijad
saavad ka stipendiumi. Stipendiumi algatas Põllumajandusministeerium koos põllumajandus-kaubanduskojaga kaks aastat tagasi. Ministeerium koos maaelu edendamise sihtasutuse ja põllumajandus-kaubanduskojaga maksab seda neile, kes õpivad põllumajandust ja sellele lähedasi erialasid. 1000 krooni kuus saavad otseselt põllumajandust õppivad noored, kui neil on keskmine hinne tublisti üle nelja ja neil pole koolis pahandusi. Kalandust ja teisi põllumajandusega kaasnevaid erialasid omandavad noored saavad kuni 500 krooni kuus. Ka esimese kursuse põllumeestele, kellel veel tulemust pole, makstakse esialgu 500 krooni kuus. Maaomanikud ütlevad, et Põllumajanduse Registrite
ja Informatsiooni Amet tegutseb nagu riik riigis. PRIA tegutseb seaduse ja Euroopa Liidu reeglite järgi. 25 liikmesriigi maksumaksja raha jagamine on vastutusrikas töö. PRIA tegevust kontrollivad meie Rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon. PRIA tegutseb küll Põllumajandusministeeriumi haldusalas, kuid tema töötajaskond on ministeeriumi omast suurem. Ministeeriumis töötab pisut üle 200 inimese, PRIA-s aga 330, ehkki neid võiks olla 400. Riik annab Tartus rahvale kõvasti tööd. Kas Põllumajandusministeerium jääb edasi oma
majja? Esialgu küll. See ajalooline maja meeldib mulle ja paljudele kauaaegsetele töötajatele. Kõige suurem mure on väike parkla. Ministeeriumis on käsil struktuurimuudatused. Senisele kahele asekantslerile lisandub veel kaks. Ühe ülesandeks jääb toiduohutus, sealhulgas looma- ja taimetervis, ning teine hakkab tegelema välissuhtluse, haldus- ja arendusküsimustega. Ootan pakkumisi. Mõistagi tuleb ka konkurss.
|