«Otsisime siis hauaplatsi koos Heiki Raudlaga kalmistult, kuid ei suutnud leida,» lausus Pihlak.

Taas kerkis teema päevakorrale Järvamaalt pärit koduloouurija Einar Hiobi ärgitusel. Emilie Rosalie Beermann oli hiljem abiellunud Sürgavere mõisavalitseja Jaan Lillakuga ning otsitav hauakivi leitigi Lillakute perekonna platsilt.

«Hauakivi oli kummuli keeratud ning kui me palusime kiviraiduritel selle ära puhastada, selguski, et tegemist on Eesti lipu õmbleja viimse puhkepaigaga,» jutustas Pihlak.

Mälestuskivi pidulikule avamisele olid teiste seas tulnud Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Mart Laar (pildil). Nemad sõlmisid lahti Viljandi kunstniku Aate-Heli Õuna kujundatud kivi ümber oleva sinimustvalge lindi. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe pühitses kivi.

Oma kõnes tänas Otepäält lipu pühitsemise aastapäeva üritustelt Viljandisse sõitnud Velliste inimesi, kes olid hauaplatsi korrastamisele ja mälestuskivi püstitamisele kaasa aidanud, ning kutsus ühinema Eesti Lipu Seltsiga.

«Selts seisab selle eest, et inimesed heiskaksid tähtpäevadel lipu ning teeksid seda ka siis, kui selleks lihtsalt tuju tuleb,» kõneles Velliste.

Sinine, must ja valge valiti 1881. aastal luua plaanitud korporatsiooni Vironia värvideks. Kui korporatsiooni asutamine ebaõnnestus, kujunesid neist värvidest Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti riigi rahvusvärvid.

Emilie Rosalie Beermanni õmmeldud esimene lipp pühitseti Otepää kirikus 4. juunil 1884 ning see on säilinud tänaseni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5