«Selle protsessi jooksul kaob suurem osa lehkavatest jäätmetest ning oluliselt paranevad ka sõnniku väetisomadused,» selgitas Veide. «Lisaks soovime koostööd arendada mõne väetisetootjaga, kes saaks hakata bioreaktori läbinud sõnnikust kontsentreeritud väetist valmistama.»

Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktori Martin Kruusi sõnul algatasid nad koos Eksekoga uuringu, et teada saada, millist tehnoloogilist lahendust kasutada ning millised on tulevase elektrijaama võimsus, toodang ja maksumus.

Seda, millal uuring lõpeb ja uus elektrijaam tööle hakkab, ei osanud Kruus öelda. «Pigem on see aastate kui kuude küsimus,» arvas ta.

Sea toorsõnnikust elektri tootmine on laialt levinud Euroopa maades, eriti Taanis ja Saksamaal. Eestis oleks see esimene omataoline ettevõtmine.

Andres Veide on veendunud, et projekt jõuab mingil kujul kindlasti ellu. «See, et niisuguseid projekte on varem Eestis proovitud, kuid ükski pole tööle läinud, meid ei heiduta, sest viimased katsetused olid peaaegu 15 aastat tagasi. Nüüd on tehnika tublisti edasi arenenud,» rääkis ta.

Ekseko on Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim seafarm, kus elab 70 000 siga. Aastas annavad nad 120 000 tonni vedelsõnnikut.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5