Knapsu ei tohi üks mees olla
05.03.2005 00:01
Helle Leppik,, Ugala kirjandustoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
See on pisarateni naljakas poeetiline lugu, mis leiab aset väikeses polaarjoonetaguses Rootsi-Soome linnakeses nimega Vittula.
Just-just, linnakese naiste viljakus selle nime taga ongi. Ilmselt on eestlaste Karilatsi samamoodi nime saanud. Lapsi sünnib Vittulas palju. Seal nad siis kasvavad ja kuulavad isade õpetusi, kuidas peab elama ja mismoodi ei tohi. Olgu muuga, kuidas on, aga knapsu ei tohi üks mees olla! Sest knapsu, see on midagi ebaväärikat ja naiselikku, elu aga on mehine ja karm, suitsusauna- ja viinahõnguline. Usk, sealjuures üsna äärmuslikes vormides, on sealkandis vali. Ikka veel. Ehkki kuldsed kuuekümnendad on otsapidi käes, asfaltteed murravad end juba ääremaadelegi ja rock’n’roll on ammugi leiutatud. Ja kui üks biitlite plaat Vittulasse satub Sa mu meie!Popmuusikas näibki peituvat võimalus. Võimalus keegi olla, välja murda, unustada ja mässata. Lapsepõlv hakkab otsa saama. Osalt on see hea, samas aga hirmutav ja kummaline. Esimesed viinad saavad joodud ja esimesed naised lähemalt nähtud. Kusagil Vittula taga aga on muu maailm.
|