Kolmeaastase hingamisterapeudi õppe läbinud Katrin Heinrich (vasakult), Lembe Allik, Maie Eks ja Ene Kõvatomas ütlevad, et hingamistööga tegelemine on muutnud nende elu. Foto: Elmo Riig

Need neli naist, kes niimoodi vabastavat hingamist demonstreerivad, on Viljandimaal tegutsevad hingamistöö terapeudid Katrin Heinrich, Maie Eks, Lembe Allik ja Ene Kõvatomas. Möödunud kevadel lõpetasid nad esimese lennuna Binnie A. Dansby juhendatud kolmeaastase hingamisterapeudi õppe ning said ka kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse.

Samal teemal: Kuidas toimub hingamisseanss?

Selle koolituse lõpetas Eestis 15 inimest, kuid kõigi osavõtjate eesmärk ei olnudki hingamistöö juhendajana tegutsema hakata, vaid iseennast ja oma lähedasi aidata. Kõnealused neli naist tahavad oma abi ja teadmisi laiemalt jagada.

Katrin Heinrich avas detsembris Viljandis psühholoogilise nõustamise ja hingamise kabineti, Ene Kõvatomas juhendab õpetajatöö kõrvalt Suure-Jaani inimesi, Maie Eks ja Lembe Allik korraldavad Inkeri majas gruppidele vabastava hingamise õhtuid. Lembe Allik tegeleb veel sünnitajate toetamise ja ettevalmistamisega.

«Klientide leidmisega ei pea me vaeva nägema, pigem vastupidi: me saadame neid üksteise juurde,» ütles Lembe Allik, kes viis aastat tagasi koos mõttekaaslastega Binnie A. Dansby Eestisse kutsus ning siin tema koolitusi organiseerima hakkas.

«Viljandi on selles mõttes õnnelik koht, et siit me alustasime ja nüüd on siin meie tuumik,» kõneles ta.

Koolituse ajal tuli õppuritel iga poolteise kuu tagant osaleda kolmepäevastel seminaridel. Sellele lisandusid kodutööd ja suvised pikad laagrid. Naised on osalenud ka teiste Eestis käinud hingamistöö õpetajate kursustel.

Inglismaal elav Binnie A. Dansby on 30-aastase praktikaga hingamistreener, sünnitajate ettevalmistaja ja toetaja. Ta on elujõust ja energiast pakatav soe südamlik inimene.

Viljandis korraldatud õppepäevadele ei olnud organiseerijatel tarvis reklaami teha: 60 inimest tuli kohale suust suhu leviva info peale.

«Neli aastat tegime neid kursusi Viljandis, kuid nüüd kolisime siit ära, sest kõik ruumid jäid meile väikeseks,» rääkis Lembe Allik. «Inimesed lausa janunevad niisuguste teadmiste järele, mis aitavad neil saada teadlikuks oma tõelisest olemusest ja õppida iseennast armastama.»

Aitab muuta elumustrit

Vabastava hingamise sisusse süvenedes tuleb tutvust teha teooriaga, mis võib materialistlikus maailmas elavale inimesele esialgu võõristavana tunduda.

««Algallika protsess ja hingamistöö» on süsteem, mis aitab tervendada negatiivseid otsuseid, mida tegime sündides, oma esimese hingetõmbe hetkel. Need negatiivsed otsustused on enamiku meie elus ette tulevate konfliktsituatsioonide alus,» selgitas Lembe Allik.

Ta nentis, et suurem osa tänapäeva täiskasvanud inimesi ei ole tulnud siia ilma kuigi turvaliselt: sünnitusega kaasnes palju valu ja hirmu ning tavaliselt lahutati laps algul emast. «Vastsündinud on aga kõigele väga vastuvõtlikud ning oma esimeste kogemuste ja emotsioonide alusel kujundavad nad hilisema elu suhtes alateadlikud hoiakud. Nad teevad seda juba emakõhus olles, aga ka sünni ajal ja vahetult pärast sündi.»

Hingamistöö terapeudi eesmärk on Alliku sõnul näidata, et täiskasvanuna saame neid hoiakuid muuta.

«Me saame hakata senisest teistmoodi hingama, mõtlema ja toimima,» jutustas ta. «Lahti seletatuna aitab hingamistöö muuta inimese elumustreid, mis takistavad tal olla õnnelik.»

Katrin Heinrichi ütlemist mööda aitab hingamistööga tegelemine pääseda ligi inimese hingesügavuses asuvatele tunnetele ja mõtetele ning aru saada, kas senised väärtused aitavad inimesel olla õnnelik või hoopis takistavad seda.

«Kõnealune meetod annab võimaluse negatiivseid mõtteid muuta, kasutades ravivahendina sedasama sügavat hingamist ning jaatavaid enesesisendusi. Tänu vabastavale hingamisele oleme positiivsed ja rõõmsameelsed. Me saame vastu võtta seda head, mida elu meile pakub,» kõneles ta.

Heinrich lisas, et hingamistöö on ühtlasi suurepärane stressi maandamise vahend. «See aitab inimesel end lõõgastada, täites keha sisse-välja hingamise teel vajalikul määral hapnikuga.»

Inimene tervendab end ise

Lembe Alliku väitel on paljud inimesed enesega süvitsi tööd tehes ja selle meetodi järgi hingates lahti saanud oma füüsilistest haigustest.

«Meie arusaamade järgi on füüsiline keha viimane, mis reageerib. Sellele eelnevad sageli emotsionaalsed pinged ja stress,» rääkis ta. «Kui jõuame murede juurteni, hakkab keha end ise aitama.»

Inimesed on Alliku sõnul imestanud, kuidas neil hingamistöö tulemusena on hakanud ära kaduma aastaid kestnud migreen ja mitmesugused muud haigused. «Hingamistöö on aga kõige otsesem vahend, jõudmaks oma tõelise mina juurde. Meie mõtteviis käsitleb inimese keha, vaimu ja hinge kui ühte tervikut ning hinge ehk hingamist sillana vaimu ja keha vahel.»

Naiste veendumuste kohaselt on kogu tervenemisprotsess tegelikult inimese enda kätes ning hingamistöö terapeudid on vaid juhendajad ja toetajad. Tervenemise eeldused on nende hinnangul inimese usk ning tahe iseendaga tegelda.

Maie Eks lisas eelnevale tõestuseks omaenda kogemuse.

«Meil oli Inkeri majas kavas hingamisõhtu. Pool tundi enne seanssi hakkas mul nii halb, et ma ei suutnud isegi rääkida,» jutustas ta. «Heitsin pikali ja hingasin koos teistega, samal ajal endale sobivaid afirmatsioone (elujaatavaid mõtteid — toim.) korrates. Ühel hetkel võttis mu keha teistega sarnase hingamisrütmi: tekkis ühendatud sisse-välja liikumine, mida nimetatakse ookeani hingamiseks. Õhtu lõppedes olin terve.»

Igas olukorras on võimalik valida

Ene Kõvatomase selgitusel aitavad afirmatsioonid hoida end positiivsel ja elujaataval rajal.

«Sageli käivad inimestega kaasas sellised mõtted nagu «Ma olen üksi ja eraldatud», «Ma olen kole ja tunnen end oma kehas halvasti», «Mind ei võeta kuulda», «Ma olen milleski süüdi» või «Mul pole valikut». Hingamisterapeut aitab leida iga negatiivse uskumuse tasakaalustamiseks sobiva jaatava lause, millega saab nii seansi ajal kui hiljem end toetada,» kõneles ta.

«Mind on hingamistööga tegelemine seestpoolt palju suuremaks kasvatanud,» jätkas naine. «Sain aru, et kuigi mõni ülesanne või olukord on elus ette antud, jääb inimesele ikkagi vabadus oma suhtumist valida. See on meie enda teha, kas anname energiat mõttele, et kõik on raske ja halb, või otsustame, et kõik hea on võimalik.»

Ene Kõvatomase tõdemust mööda ei teadvusta enamik inimesi, et mõtete suunal on nende elule konkreetne mõju. «Kui mõtled kogu aeg, et olen vilets ja väeti ning kõik on halvasti, siis toidad negatiivset energiat, mis sellist mõtteviisi aina juurde toodab. Lõpuks avaldub see ka füüsilises, tegude maailmas.»

Seda ahelat on tema veendumuse järgi võimalik peatada, kui anname rohkem energiat eluhoidvatele mõtetele.

Katrin Heinrich lisas, et meie praegusest ühiskonnast ja noortest rääkides on sageli välja toodud seda, et inimestel puuduvad usk ning toetuspunkt, mille najal edasi minna. «Hingamistöö teooria järgi peitub tervendav ja edasiviiv jõud igas inimeses endas, see tuleb lihtsalt üles leida.»

Hingamistöö terapeutide hinnangul kuluks üks vabastava hingamise kursus ära kogu Eesti ühiskonnale. «Praegu domineerib meil eitav ja negatiivne mõtlemine, ent rohkem võiks olla jaatust,» leidsid nad üksmeelselt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5