Politsei tööviis pahandas ema
(17)
06.12.2005 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 14-aastase poja ema Zoja Golovina pole rahul, et tema lapsega aastatetaguse jalgrattavarguse pärast vestelnud politseinik ei lubanud temal jutuajamise juures olla.
Golovina sõnul kutsus Sakala konstaablijaoskonna vanemkonstaabel Riido Villup tema toona 13-aastase poja esimest korda seletusi andma septembris. «Mind jutuajamise juurde ei lubatud. Pidin all ootama, kuni politseinik minu lapsega rääkis,» rääkis Golovina. «Mulle öeldi alles pärast ülekuulamist, milles üldse asi on!» Poiss oli välja kutsutud kahe aasta taguse jalgrattavarguse pärast, mille lahendamise tähtaeg kätte hakkas jõudma. Sinine ratas oli kaduma läinud lapse vanaema naabrite juurest ning poissi oli samas kandis sinise jalgrattaga sõitmas nähtud. «Aga see oli minu enda ratas!» kinnitas ema. «Pealegi toodi varastatud jalgratas juba kahe kuu pärast tagasi.» Ülekuulamine lükkus edasi Päev pärast esimest kokkusaamist pidi Golovina poeg Villupiga taas kohtuma. Et poisi sõnul lubas Villup talle kooli järele tulla, vanemkonstaabli kinnitusel pidi aga laps ise politseisse ilmuma, jäi jutuajamine seekord ära. «23. novembril helistas Villup uuesti ja ütles, et eelmisel korral oli ta poisiga lihtsalt vestelnud ja nüüd tahab ta üle kuulata,» vahendas Golovina. «Ütles, et poiss peab tulema politseisse ja kui ei tule, siis karistatakse.» Ema leppis politseinikuga kokku, et vanemkonstaabel tuleb siiski ise poisi juurde koju. Golovina palve peale ette helistada, et ka tema teaks õigel ajal kohal olla, olevat Villup vastanud, et see pole vajalik, sest piisab, kui ülekuulamise juures on sotsiaaltöötaja. «See häiribki mind kõige rohkem, et mina ei tohi kuulata, mida minu lapsega räägitakse,» pahandas naine. «Tundub, et talle üritatakse seda vargust kaela määrida.» Vestlus pole ülekuulamine Alaealistele spetsialiseerunud ringkonnaprokurör Milja Janson sõnas, et kriminaalmenetlusseadustiku järgi otsustab lapsevanema juuresoleku üle menetleja, kelleks kõnealusel juhul oli Villup. «Mõned lapsevanemad on väga subjektiivsed ja segavad ülekuulamist,» selgitas Janson. Kuigi sama seadustiku paragrahv 70 näeb ette, et alla 14-aastase ülekuulamise juures peab olema lastekaitsespetsialist, sotsiaaltöötaja või psühholoog, polnud kõnealusel korral ka nende kohalviibimine nõutav, sest tegemist ei olnud mitte ülekuulamise, vaid vestlusega. «Ma ei ole poissi üle kuulanud, vaid temaga lihtsalt vestelnud, et saada asjaolude kohta informatsiooni. Ma ei pannud midagi kirja,» kinnitas Riido Villup. «Politseinikud vestlevad inimestega kogu aeg ja selle juures ei pea olema advokaati või teisi isikuid.» Vanemkonstaabel ütles, et seadus ei näe ema vestluse juurde lubamist ette, kuid ta selgitas Golovinale, mille üle ta tema pojalt aru päris. «Ma ei mäleta enam täpselt, kas rääkisin sellest enne või pärast poisiga vestlemist, kuid ta kindlasti teadis, mis teemal me juttu ajasime,» ütles Villup. Vanemkonstaabli sõnul pole poiss kunagi kahtlusalune olnud ja alates 6. novembrist on väärteoasi aegumise tõttu lõppenud. Arvamus Milja Janson,
ringkonnaprokurör Seadus nõuab, et alla 14-aastase lapse ülekuulamise juures oleks sotsiaaltöötaja, lastekaitsespetsialist või psühholoog. See, kas lapsevanemat sinna lubada, on menetleja otsustada. Vestluse juures ükski nimetatud isikutest olema ei pea, kuid on soovitav, et 11—12-aastaste või nooremate puhul ei oleks laps politseinikuga nelja silma all, vaid juures viibiks mõni neutraalne isik.
|
Tee koduleheks
