Aikidotreener Mirjam Zautina demonstreerib koos treeningpartneri Dmitriga ühte aikido tehnikatest. Foto: Aivar Aotäht

Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel bioloogiat õppiv Mirjam Zautina juhendab lisaks Viljandi aikido rühmale Tartu gruppi.

Võistlusi ei peeta

Aikido on võrdlemisi uus Jaapani võitluskunsti liik, mille juured ulatuvad keskaega, kui Jaapani võitluskunstid alles hakkasid välja kujunema.

«Aikido tekkis XX sajandi esimesel veerandil ja selle asutaja oli O’sensei Morishej Uešiba. Ta õppis paljusid võitluskunste ning valis nende seast oma süsteemi jaoks parimad tehnilised võtted,» selgitas Mirjam Zautina.

Teistest traditsioonilistest Jaapani võitluskunstidest erineb see tema sõnul selle poolest, et aikido tehnikad on mõeldud eelkõige enesekaitseks. «Aikidos pööratakse palju tähelepanu filosoofiale, mille põhimõte on harmoonia ümbritseva maailmaga. Erinevus on seegi, et aikidos ei peeta võistlusi ja treenimissüsteem on sobilik nii meestele kui naistele igas vanuses.»

Kui teiste võitluskunstidega võrrelda, siis on aikido Zautina sõnul sarnane ju-jutsuga. «Eriti Daito-ryu ju-jutsuga. Kuid kui ju-jutsus on olemas mitukümmend viisi murda luu või tappa inimest, siis Morihei Uešiba suutis leiutada tehnikaid, mis võimaldavad inimesest jagu saada ilma teda vigastamata,» toob ta siiski välja suure erinevuse.

Aikido on kooslus enesekaitsest ning vaimsest ja füüsilisest arendamisest. See sobib väga hästi enesekaitseks, sisaldades heiteid, lööke, kägistavaid tehnikaid ja valukontrolle. Kõike seda nii relvastatud kui relvitu inimese vastu. Kuid keha ei saa lõpmatult areneda, kui vaim seda ei tee. Aikido aitab inimesel areneda tasakaalus endaga,» rääkis noor õpetaja.

Sobib kõigile

Aikido on levinud kogu maailmas. Seda praktiseerib mitu miljonit inimest. See ala on populaarne ka meie naaberriikides. Mirjam Zautina sõnul on Soomes peaaegu igas linnas aikidoklubi. Septembris peeti seal juubelit tähistamaks, et Soomes on aikidoga tegeldud 35 aastat.

«Meie esimene aikidoklubi tekkis alles 1990. aastate algul, sest nõukogude ajal oli aikido nagu paljud teisedki võitluskunstid keelatud,» rääkis ta.

Eesti aikidokad käisid sel suvel Saksamaal seminaril, kuhu oli kogunenud üle kolme tuhande osaleja kogu maailmast. Seal tähistati muu hulgas World Games’i üritusega 45 aasta möödumist aikidoga tegelemisest Saksamaal.

Eestis on Mirjam Zautina sõnul aikido harrastajaid praegu 400 ringis. Klubid on Tallinnas, Keilas, Maardus, Pärnus, Tartus, Narvas ja nüüd ka Viljandis.

«Aikidoga võivad tegelda nii mehed kui naised, nii vanad kui noored — kõik, kel on huvi ja tahtmist ning kui arst pole seda ära keelanud. O’sensei võttis selle kenasti kokku, öeldes, et aikidoga võib tegelda igaüks, kes oskab käia ja kellel on piisavalt jõudu, et ust avada,» rääkis neiu.

Mirjam Zautina hakkas aikidot harrastama kaheksandas klassis, kui kaks klassivenda ta trenni kaasa võtsid. Klassivennad on vahepeal loobunud, kuid neiu on praeguseks tegelnud sellega kaheksa aastat ning saanud musta vöö esimese dani.

«Olin klassivendadelt aikidost palju head kuulnud, eriti meeldis mulle, et see ei olnud agressiivne ja et ei peetud võistlusi. Vapustas ka poiste kukkumisoskus, mida meie libedatel tänavatel läheb talviti päris tihti vaja.»

Oskus kukkuda ja konflikte vältida

Aikido on neiule õpetanud konfliktide vältimist ja kannatlikkust. «Kui rääkida füüsilistest omadustest, siis oskus õigesti kukkuda ilma end vigastamata on mulle väga kasulik olnud ja võib-olla isegi elu päästnud.

Kukkusin korra hobuse seljast, lendasin mitme meetri kaugusele ja otse kraavi, kuid häda polnud suurt midagi,» kirjeldas ta. «Kui kallale tullakse, siis saan ennast kaitsta. Aga Jackie Chani varianti, et kallale tuleb paarkümmend inimest, pole veel proovinud.»

Võitlusfilmide sõpradele teadmiseks, et tuntumaid aikidokaid on Steven Seagal.

Aikidoga hakkas Mirjam Zautina tegelema Tallinnas, vahepeal Pärnus elades käis sealses rühmas ja nüüd Tartus õppides juhendab sealset rühma. «Kui vahetevahel Tallinnas tööl käin, siis käin kindlasti trennis Tallinnas või Keilas, kus parajasti olen,» kinnitab ta.

Viljandis meeste ülekaal

Ideed kaks korda nädalas Viljandis huvilisi treenima hakata põhjendab ta järgmiselt: «Mitu aastat tagasi oli Viljandis aikidoklubi, mida juhtisid Riiast pärit treenerid. Pärast nende loobumist võttis selle üle üks Viljandi mees, kuid kui tema välismaale läks, jäi kõik soiku. Ma teadsin, et siin on huvilisi ja otsustasin trenni uuesti käima panna.»

Oktoobris alustanud Viljandi rühmas on praegu 17 treenijat, kõige noorem on 12-aastane, vanemad umbes 40-aastased. Vaid kaks huvilist on aikidoga varem tegelnud ning 16 meesterahva seas on praegu vaid üks neiu.

Treeneri sõnul pole selline pilt mujal siiski tavapärane, tavaliselt on naisterahvaid üks neljandik grupist. Kel huvi asjaga lähemat tutvumist teha, see võib minna esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 18 Viljandi spordihoonesse vaatama.

Aikido

Aikido tekkis XX sajandi esimesel veerandil ja selle asutaja oli O’sensei Morishej Uešiba, kes põimis sinna kokku erinevate võitlusstiilide parimaid elemente. Maailmas tegeleb aikidoga miljoneid inimesi, Soomes on sellega tegeldud 35, Saksamaal 45 aastat.
Eestis alustati 1990. aastate algul, praegu on harrastajaid 400 ringis.
Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5