| |
|
 |
Liikumise Kodukant tegevdirektori Eha Paasi (vasakul) kaasalöömisel korraldatud Olustvere messil hinnati sadade perenaiste valmistatud hoidiseid.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Moosid võistlesid Olustveres
(2)
06.12.2005 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Laupäeval Olustveres korraldatud messiga jõudis lõpule üle-eestiline moosikogumise kampaania, mille käigus loovutasid perenaised 843 purki omavalmistatud hoidiseid.
«Hoidised on kohaliku toidu oluline osa,» põhjendas messi peamisi organiseerijaid, Kodukandi liikumise tegevjuht Eha Paas sädeinimeste agarat sekkumist ürituse korraldamisse. «Ükski võõras ei tule turismitallu Rakvere pihvide pärast.» Suhkur on süüdi Olustvere Maanaiste Selts oli katnud moosilaua traditsioone järgides: kausside all oli rahvuslikus stiilis laudlina ja seina ääres kaks pitsidega kaunistatud riiulit hoidiseid täis. Moosikausside kõrval seisis suur suhkruanum, puukulp sees. «Suhkur, kurivaim, on süüdi, et me siia tulime,» lausus olustverelaste seltsi esindav Navesti küla Õunaaia talu perenaine Marika Aren. Oli ju kampaania korraldatud selleks, et Euroopa Liidu suhkrutrahvi vähendada. Hindamiseks pandud moosid olid Marika Areni keedetud ning korvitäis punaseid ubinaidki pärines tema aiast. Moosimessi avas Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. Tema sõnul ajendas selle kokkukutsumist kõrge euroametniku imestus, et kes tänapäeval enam moosi keedab. Võrust Hiiumaani «Panime auto moose täis ja tulime,» sõnas Hiiumaalt Pühalepast saabunud Ruth Lille. «Esindatud on kogu Hiiumaa Suuremõisast Kõpu ja Kassarini.» Rahvatantsujuht oli oma saare esindamist arvestades pannud end rahvarõivisse. Viljandimaa piiri ääres asuvat Kamari küla esindas sealne haridusselts. «Meie küla hinnati Eesti parimaks, nii et meil polnud õigust kõrvale jääda,» põhjendas seltsi juht Vaike Niklus. Ta juhtis tähelepanu väljapaneku kohal olevale naivistlikule maalile «Kamari küla eided teevad kõik asjad oma kätega valmis». Tartlastelt jäi meelde võilillemoos, valgamaalastelt maasikamesi ning «Matsaka kõrvitsa ja graatsilise ebaküdoonia armusuhe», Raplamaalt mustsõstramahla jääkidest keedetud moos, Harjumaalt pohla-, õuna- ja pihlakakeedis ning põldmarjamoos. Aga võis mekkida ka ühe marja moose, mida pakkus aktsiaselts Salvest. Suur firma oli ainus, kust oli toodud mustikamoosi. Agroberry Tartumaalt jootis soovijaid astelpajumahlaga. Esikoht läks Saaremaale Maitsmisele ja hinnete andmisele kulus üle kahe tunni. Igaüks pidi leidma kolm kõige paremat. Need sajakonna hoidise seast ka leiti ja kaheksa inimest said auhinna. Esikoha sai Hiiumaa Pihla turismitalu perenaise Anu-Maie Jõgi porgandimarmelaad, teise koha Mailis Saapari murakamoos, mille marjad pärinesid Lääne-Virumaalt Punasoost, ja kolmanda Kamari külast pärit Hele-Mall Epro porgandi-tikrimoos. Õunaaia talu perenaine Marika Aren võttis oma astelpaju-õunamoosi eest vastu eriauhinna. «Iga detsembrikuu esimesel nädalavahetusel võiks korraldada hoidiste väljapaneku,» pakkus Arnold Pastak. «Jah, miks mitte,» vastas Eha Paas kohemaid. UURING 2005. aastal valmistati Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 16 liitrit mahla, 6,4 liitrit moosi, 4 liitrit kompotti ja 3,5 liitrit külmutatud marju. Hoidiste tegemiseks kulus elaniku kohta 10,2 kilogrammi suhkrut. Allikas: Konjunktuuriinstituudi moosiuuring
|
Tee koduleheks
