| |
|
 |
Mitu valimisaega Viljandis võimul olnud valimisliit Kodune Viljandi tähistas oma viimast võitu 2002. aasta oktoobris. Nüüdseks on liidu juhtfiguurid liitunud eri parteidega. Esiplaanil on Viljandi ekslinnapea ja Riigikogu liige Peep Aru, kes praegu kuulub Reformierakonda.
Foto: Elmo Riig |
|
Õiguskantsler tahab valimisliite taastada
(8)
06.10.2004 00:01
Marko Suurmägi, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Õiguskantsleri mõte lubada valdades ja linnades taas
valimisliite on paljude poliitikute arvates küll hea, kuid liitude taastamisesse
nad ei usu.
«Valimisliitude lubamine kohalikele valimistele oleks hea mõte, kuid ma ei usu, et see läbi läheb,» lausus Riigikogu liige ning endise valimisliidu Kodune Viljandi juht Arnold Kimber. Valimisliidud osalesid Eestis kohalikel valimistel viimati 2002. aastal. Aasta pärast aset leidvatel valimistel saavad inimesed volikokku kandideerida kas erakondade nimekirjas või üksikkandidaatidena. Kõik ei taha end siduda Arnold Kimberi hinnangul on valdades ja linnades kindlasti selliseid inimesi, kes tahavad kodukoha arengule kaasa aidata, kuid ei soovi mõne parteiga liituda. Viljandi tegevjuhtidest ei kuulu ühtegi parteisse linnapea Malle Vahtra. «Ülemäärane politiseerumine pole hea,» leidis Kimber. «Tihti on ka nii, et kui pole poliitilist sundust, siis on inimese mõtted mõistlikumad.» Valimisliitude lubamisse Kimber siiski ei usu, sest uue parteide rahastamise seaduse järgi oleneb erakondade riigitoetus suuresti sellest, kui suur on nende esindatus kohalikes volikogudes. Isamaaliit toetab Valimisliitude taastamist toetab Isamaaliit, kes on esitanud parlamendile sellekohase eelnõu. Viljandi volikokku on isamaaliitlased varem pürginud valimisliidus Mara-maa. «Mina jään selles küsimuses parteiga eriarvamusele,» teatas Isamaaliitu kuuluv Viljandi volikogu liige Heiki Raudla. «Valimisliitude aeg on minu arvates läbi.» Raudla arvates on partei konkreetsem ning suudab oma poliitiliste otsuste eest paremini vastutada. Sunderakonnastamise ohtu ta väikestes valdades ja linnades ei näe. «Volikokku saab kandideerida ka nii, et kuulud küll mõne erakonna nimekirja, kuid pole ise selle liige.» Et edaspidi sõltub parteide rahastamine sellest, kui suur on nende esindatus volikogudes, kavatsevad suured erakonnad oma nimekirja välja viia võimalikult paljudes valdades ja linnades. Seni on mitmes väiksemas omavalitsuses valimistel kandideerinud üks või kaks valimisliitu või erakonda. «Kohalikul tasandil esindatus on parteile oluline, sest see annab võimaluse oma poliitikat ellu viia,» selgitas Raudla. Ühe olulisema punktina, miks on erakonnal volikogudes jõudu vaja, tõi ta välja presidendi valimise, mis seni on Eestis aset leidnud valdade ja linnade esindajate toel. Arvamus Allar Jõks,
õiguskantsler Valimisliitude keelustamist võiks pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks, kui seadus lubaks luua kohaliku tasandi erakondi. Kuigi põhiseadus annab kodanikele õiguse erakondadesse kuuluda, ei ole Riigikogu seni kohaliku erakonna loomise võimalust seadustanud. Seega peaks järgmiste kohalike omavalitsuse valimiste põhiseaduspäraseks toimimiseks Riigikogu enne 1. jaanuari 2005 seadustama võimaluse luua kohalikke erakondi või valimisliite.
|
Tee koduleheks
