Samasugust muudatust näeb ette ka eelmisel nädalal meie Riigikokku jõudnud lipuseaduse eelnõu. See on hea.

Eelnõu autorite sõnul on nende eesmärk anda inimestele rohkem vabadust kasutada Eesti lippu rahvusliku sümbolina. Teisisõnu tähendab see seda, et edaspidi hakkavad inimesed oma tavade ja tõekspidamiste põhjal otsustama, millal nad lipu vardasse tõmbavad.

Kavandatavas seaduses on lähtutud sellest, et kohusetundlikel kodanikel jagub sisemist soovi tähistada lipu väljapanemisega rahvale ja riigile tähtsaid sündmusi.

Seaduses seisaks üleskutse heisata sinimustvalge vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. Lipuheiskamise kohustus säiliks vaid riigi- ja omavalitsusasutustel ning avalik-õiguslikel isikutel.

Algatus on kõigiti asjakohane ning kujutab endast suurt sammu riigi sümbolite suurema väärtustamise teel. See paneks inimesi lipule rohkem tähelepanu pöörama ning trikoloori tähenduse üle mõtisklema. Lipp ei tohi olla asi, mille kaudu riik oma kodanike vastu sunnimeetodeid kasutab. Selle heiskamine peab olema südameasi ning seda tuleb teha rõõmuga. Usutavasti jääb suurem osa eestlastest sellele kombele truuks.

Vaevalt et seaduse jõustumise järel meie linnades pühadel ja tähtpäevadel vähem sinimustvalgeid lehvib. Viimastel aastatel on paljud majaomanikud ja asutused üles seadnud korralikke lipumaste ning vahetanud 1990. aastate algusest pärit määrdunud trikoloorid uute ja säravate vastu välja. Ilusast lipumastist on saanud heakorrastatud kodude ja asutuste lahutamatu osa.

Kõik see tõestab, et riigi sümbol muutub inimestele aina tähtsamaks, sest ka riik on neile üha tähtsam.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5