Rein Kalda võib õppehoone ette ehitatava suitsusauna seinale toetudes rõõmustada, et ehitaja elukutse kogub üha enam populaarsust. Foto: Elmo Riig

Kutsekooli ehitusosakonna juht Rein Kalda rääkis, et praeguseks on üldehitaja erialale tulnud rohkem avaldusi kui mullu samal ajal. «Kolmekümnele kohale kandideerib nelikümmend inimest, aga suurem avalduste andmise aeg on alles ees — augustis on vastuvõtus tavaliselt hullumaja. Suve algul tahavad poisid puhata ja koolile hakkavad nad mõtlema hiljem.»

Dokumente võetakse Vana-Võidus vastu 18. augustini.

Ukse taha ei jää

Ehitusosakonna juhataja hinnangul on tungi põhjus asjaolud, et ehitusettevõtted vaevlevad tööjõupuuduses ning sel alal on võrdlemisi lihtne leida hea palgaga kohta välismaal. «Ilmselt on poisid kuulnud, et ehitajad on praegu nõutud mehed,» nentis Kalda.

Siiski ei saa öelda, et osakonnas oleks ületäitumine.

«Esimesed kaks aastat on õppekava ühine ja alles seejärel spetsialiseerutakse kas üldehitajaks, puusepaks või viimistlejaks,» selgitas Kalda. «Põhikooli lõpetanud 15-16-aastased poisid ei oska veel täpselt hinnata, mida õppida, ning ka viimistlejad ja puusepad on tööjõuturul nõutud.»

Osakonna juhataja arvas, et paljud poisid on dokumendid viinud mitmesse kooli korraga ning mõni soovi avaldanu tegelikult Vana-Võidus õppima ei hakka.

«Kui aga vaja, teeme lisarühma. Ukse taha ei tahaks kedagi jätta, eriti kui tegemist on Viljandimaa poistega,» lausus Kalda.

Seda, et ehitusmehed on praegu väga nõutud, näitab asjaolu, et ettevõtjad hakkavad kutsekooli poisse noolima juba koolipingist. «Kes on tegija, seda üritavad firmad teise kursuse ajal tööle meelitada,» rääkis Kalda. «Kooli lõpetades on enamikul töökoht.»

Esimene sihtpunkt on Tallinn

Viljandi ehitusfirma Pärlin tegevdirektor Enno Pikkpõld ütles, et kuigi ettevõttes töötab ka Vana-Võidu kooli lõpetanud poisse, on suurema osa ehitajaid koolitanud aktsiaselts ise. «Tegelikult peab õpetama ka kutsekoolist tulnud noormehi, sest praktika pool ei ole koolis ikkagi kõige tugevam,» täpsustas Pikkpõld.

Tegevdirektori hinnangul ei jää suurem osa kooli lõpetanutest Viljandisse. «Ma arvan, et enamik läheb kõigepealt Tallinna ja hiljem võib-olla kaugemale,» lausus Pikkpõld. «Pealinnas makstakse ehitusmeestele tunduvalt rohkem kui siin. Kui näiteks abitööline, kelle oskused piirduvad labida käes hoidmisega, saab Viljandis 30 krooni tunnis, siis Tallinnas makstavat selle eest 60 krooni. Samal ajal ei ole lihttöö eest 5000 krooni kuus kehv palk.»

Pärlinil on tööjõuga olukord vahel parem, vahel halvem. Küll aga oli ehitusfirma tegevdirektor seda meelt, et mida rohkem riik ehitajaid koolitab, seda rohkem neid ka siinsetesse ettevõtetesse tööle jääb.

ERIALAD

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ehitusosakonnas õppija saab spetsialiseeruda üldehitajaks, ehitusviimistlejaks, ehituspuusepaks või keskkonnatehnika lukksepaks.

Allikas: Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5