I
Hetkest hetkesse voolab aeg. Toob ja viib. Nii
meiegi siin minemas, kui hämarus kohutab marjapõõsaste, lillepeenarde vahel ning
tulemas, kui taevasse tõusevad tähed. Ikka viimas ja toomas. Kuidas keegi,
kuidas kusagil. Kokku tähendab see elu ja elamist, olmet ja olemist, tööd ja
tegu, mingit ainuomast, naabrile sageli tabamatuks jäävat, mõistmatut
sfääri.