Laulupeol olid kõige arvukamalt esindatud lapsed: üles astus kakskümmend mudilas-, viisteist laste- ja neli poistekoori, balletitantsijad peale selle. Foto: Lauri Alver

Laupäevane maakonna laulupidu oli pühendatud Viljandimaa esimesele muusikapäevale ning leidis aset samas kohas, kuhu koorid kogunesid 95 aasta eest.

1911. aasta juunis kõlasid laulud Viljandi Haridusseltsi maja aias. Tänapäeval tuntakse seda kohta maagümnaasiumi algklasside maja hoovina ning sinna pikk rongkäik Pauluse kiriku juurest Vabaduse platsi ning Tallinna ja Jakobsoni tänava kaudu suunduski.

Paljude praeguste viljandlaste jalg polnud varem sellesse hoovi sattunud ja laulupeopaigana poleks nad osanud seda kahtlustadagi.

Pidu algas «Koiduga»

Koorid kogunesid koolimaja külje alla, otse suure saali taga asuvale eendile, kus peaaegu sajand tagasi oli olnud lava. Rohelisel murul oli palju pinke ning need said pealtkuulajaid täis. «Ärka, ärka, vaimutuli, sütti, sütti, laulutuli!» soovisid Ugalast tulnud peo juhid Jaana Kukk ja Karol Kuntsel. Dirigenditooli astus üks selle peo korraldajaid, mitme koori dirigent Allar Jakobson. Tema käe all kõlas Koidu koori ja Eesti laulupidude hümn «Koit», mille 1904. aastal oli loonud Koidu dirigent Mihkel Lüdig.

Samal ajal süütasid Ilmatari dirigent Riina Mankin ja kultuuriseltsi Koit auliige Andres Marand peotule.

Järgmine laul, Friedrich Saebelmanni «Kaunimad laulud», oli samuti tähenduslik. Laul sai Saebelmannilt helikeele Paistus ning kõigile tuttava pala pani vana koolimaja hoovil helisema Paistu koorijuht Heli Kahu.

«Aitäh neile, kes selle vana laulupeopaiga üles leidsid ja selle sügava sisuga täidavad,» lausus maavanem Kalle Küttis oma kõnes.

«See on väga armas koht ja maakonna laulupeole täpselt paras,» arvas Jakobsoni kooli mudilas- ja lastekoori juht Kersti Soopa.

«Laulupeo tunnustega rahvapidusid on Viljandis peetud 1882. aastast alates,» ütles ajalooülevaate teinud Andres Marand. Tema andmete järgi lauldi Eestis neljahäälseid laule juba 1800. aastal.

Eelkõige laste pidu

Kõige arvukamalt oli peol lapsi. Väikeste esinemise juhatas sisse Jakobsoni gümnaasiumi balletistuudio tants, mis oli kui õhuline liblikalend.

Mitme lauluga astusid üles kakskümmend mudilas-, viisteist laste- ja neli poistekoori. Peaaegu niisama palju on muusikaõpetajaid, kes suutsid kasvandikke viljandlaste ette tuua. Suurel peol juhatasid laulu kulgu dirigendid Valli Pang, Anne Mägi, Eda Anton, Agnes Kurg, Ene Uuland, Siirius Sikka ja Syrle Eesik.

Mitut laulu saatis Viljandi Muusikakooli laulupeoansambel.

«Väljas on kaksteist noorteorkestri paremat mängijat,» sõnas ansambli kokkuseadja ja väljatooja, muusikakooli direktor Tonio Tamra.

Allar Jakobson peabki seda ansamblit äsjase peo suurimaks üllatajaks. Varem on koorilaulu ilmestanud põhiliselt klaver.

Täiskasvanute kollektiivid üllatasid sellega, et oskasid maakonna ainsa naiskoori Eha ja ainsa meeskoori Sakala kõrval esitada ka ühendnaiskoori ja -meeskoori laule: esinejatega liitusid segakooride naised ja mehed. Nii muutus kava mitmekesisemaks.

Peo lõpetas ühendkoor Wolfgang Amadeus Mozarti «Kellamänguga» ooperist «Võluflööt». Juhatas Syrle Eesik.

Pärast koorijuhtide austamist esitati «Armas Viljandi», mille sõnad on kirjutanud Ena Põder ja viisi loonud Raivo Laikre. Sellel peol esitatigi üllatavalt palju kohalike autorite loomingut.

Lauljate soovil lõppes pidu nende lemmikpalaga, Peep Sarapiku lauluga «Ta lendab mesipuu poole».

«See oli väga armas ja kodune pidu,» lausus Missost pärinev Pille Otsa, kes on aastakümneid selles Võrumaa paigas laulnud. Sedasama arvas viljandlane Eha Schmidt.

AJALUGU

Esimesest muusikapäevast, mille korraldasid 1911. aastal haridusseltsi aias Koidu ja Viljandi põllumeeste selts, võttis osa 609 lauljat ja 73 mängijat.

Tänaseni tuntud muusikutest juhatasid laulukoore Mihkel Lüdig, Hans Kapp ja Mart Saar ning pillikoori Villem Tubin.

Muu hulgas kõlasid tuntud palad, Mihkel Lüdigi «Koit» ja Friedrich Saebelmanni «Kaunimad laulud». Peo lõpuks mängis orkester Eesti hümni ning koorid ja kuulajad laulsid kaasa. Tsaarivalitsuse ametnikud käsutasid rahva istuma, kuid «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» lauldi lõpuni.

Allikas: Koidu seltsi ajalootuba

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5