Noor naine tõdes, et kahtlemata on Norras pakutav töötasu talle ahvatlus: mõne seal töötatud aasta jooksul saaks ta tagasi maksta noore pere võetud eluasemelaenu. Teisest küljest tuleks tal lahkuda pikaks ajaks väiksest lapsest ning abikaasast, kes soovib jätkata oma siinsel töökohal.

«Raha või perekondlik õnn — nende vahel valimine tekitab suurt peavalu,» nentis naine.

Samasuguste valikute ees on paljud teisedki eri elualadel töötavad eestlased. Eilsed päevauudised tõid näiteks teate, et välisriigid tõmbavad Eesti laudad lüpsjatest tühjaks. Põhjamaades, Iirimaal, Ameerikas ja mujalgi on kanda kinnitanud paljud Eestist läinud töölised.

Kui 60 aastat tagasi jätsid eestlased oma kodumaa seetõttu, et nõukogude võimu eest pakku pääseda, siis nüüd sunnib paljusid põgenema lootusetus — tunne, et ükspuha kui palju ja tublilt sa ka tööd ei tee, kitsikuse nõiaringist see ei päästa.

Kas need põgenikud kunagi ka kodumaale tagasitee leiavad, ei oska keegi vist praegu ennustada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5