Filmiarvustus: Film kui katastroof
05.10.2004 00:01
Margus Haav, realist
Kommenteeri | Loe
kommentaare
See film on pretendeerinud muu hulgas poliitilise thriller’i ja kunstilise
liialduse tiitlile. Ärge uskuge! Thriller’ist pole haisugi ning ka kunstist on
asi väga kaugel. Logisevad nii idee, teostus kui kõik muu.
Kui «Balti torm» oleks laev, vajuks ta kumeda kolina saatel laiali juba tellingutelt välisõhu kätte sattudes. Paranoiline vandenõuteooria jõllitab palavikuliselt vastu igast kaadrist. Kandev idee on arvamus, mille järgi uputas laeva Venemaa salateenistus, sest pardal oli teadlane, kes uuris lõhkeaineid ja biorelvi ning soovis oma uurimistulemusi ameeriklastele reeta. Kas dokumentaalfantaasia? Estonia huku ametlik raport on küsitav. See põhineb liiga paljude asjaolude kokkulangemisel, mis tõenäosusteooria järgi on kahtlane. Katastroofiga seotud inimeste tundeid ei tohiks film ometigi riivata, sest see on harva nähtavalt eluvõõras, kohmakas ja ebareaalne. Umbes sama reaalne on, et teie ukse taha trügib üks heaoluühiskonnast pärit hästi lõhnav ˛urnalistidaame ja väidab enesekindlalt, et teie kümmekond aastat tagasi maha maetud vanaisa on tegelikult marslaste agent koodnimega Wyim-ar 57 ning varjab ennast parasjagu Toronto teletorni keldrikorrusel. Eks˛urnalist Jutta Rabe on teinud ise Estoniast üle kümne dokumentaalfilmi. «Balti torm» ongi rohkem film väsimatust Jutta Rabest, keda filmis kehastab tuimalt Greta Scacchi. Kõige piinlikum on aga vaadata Jürgen Prochnowi kapten Kallast. On see tõesti sama Prochnow, kes mängis allveelaeva kaptenit ühes kõigi aegade paremas ja mõjuvamas sõjafilmis «Das Boot»? Megamees Donald Sutherlandi etteasted on äärmiselt episoodilised ja mittemidagiütlevad. Ainsa eestlasena teeb linateoses kaasa Rein Oja. Eesti ise on filmis muide pime, külm ja tobe. Kas niimoodi siis paistamegi välja? Kurb küll. Aastapäevad tagasi esilinastunud lugu on kõikjal läbi kukkunud ja ega siin midagi imestada ole. Tugevaid külgi lihtsalt pole, mitte ainukestki. Selle poolest jääb see film mulle meelde. Olen ikka uskunud, et ka kõige halvemas filmis on mingi väärt koht. Mõttetult pikaks venitatud «Balti tormist» ma seda ei leidnud. Tegelikult pakun kõigile konspiratsiooniteoreetikutele ja vabamüürlaste nuuskijatele tasuta välja veel ühe teooria: tublisti üle saja miljoni krooni maksma läinud filmi rahastasid hoopis teatud riikide valitsused. Film tehti meelega nii halb ja Rabe on tegelikult topeltagent, kelle missioon on nimme naeruvääristada kõik konspiratsiooniteooriad, et keegi enam alternatiivseid arvamusi tõsiselt ei võtaks. See tuleb tal hästi välja.
|