Viljandi Linnaraamatukogu uues maja kolmandal korrusel asuv Linnagalerii on kujunenud populaarseks näitusekohaks. Ülesvõte on tehtud eelmise aasta novembris galeriis üleval olnud õpilastööde näituse avamiselt. Foto: Elmo Riig

Raamatukogu juhataja Evi Murdla tõi muredest esile, et kuigi maja kaheaastane ehitusgarantii saab kohe läbi, on endiselt probleeme, millest ehitusfirmad pole jagu saanud.

«Et eesukse juures laseb rõdu katus läbi ja vesi jookseb lampidesse, ei saa me sisse lülitada maja välisvalgustust,» tõi Murdla näite. «Selle eest vastutav ehitusfirma Facio on mitu korda remonti tegemas käinud, kuid seni pole lahendust tulnud.»

Ühe murena nimetas Murdla seda, et talvisel ajal muudab jää välistrepil käimise ohtlikuks. «Jääst on aga raske lahti saada, sest seda lõhkudes võivad katki minna trepi all asuvad kütteseadmed.»

Paaril korral on kolmanda korruse üldlugemissaali postide juurest vesi sisse jooksma hakanud. Samas on majandusjuht Kalli Hendriksoni väitel pumpade abil lahendatud probleemid keldrisse tungiva veega.

Positiivset on palju

Teenindusjuht Maire Killari sõnul on inimesed kahe aasta jooksul harjunud avariiulitega ning otsivad endale raamatuid sageli ise.

«Vanas majas teatmesaalis avariiuleid polnud. Nüüd on lugejad üllatunud, et meil on palju huvitavaid teatmeteoseid ja käsiraamatuid,» rääkis ta.

Viljandi vaegnägijad kasutavad sagedasti võimalust tellida kord kuus kuulderaamatuid ja -ajakirju Tallinnas asuvast pimedate raamatukogust.

Lugemissaalide juhtivspetsialist Mare Tavaste ütles, et kui vajalikku raamatut Viljandis ei leidu, kasutavad lugejad viimasel ajal meelsasti ka raamatukogudevahelist laenutust.

«Vahepeal jäi tellimine soiku, aga selle aasta jooksul oleme teistele raamatukogudele esitanud üle 200 tellimuse,» lausus Tavaste. «Raamatu tagastamise kulud peab maksma tellija, kuid need jäävad 20 krooni piiridesse.»

Individuaalruumid on menukad

Tavaste sõnul saab nüüd tellitud trükise kätte mõne päevaga, sest elektroonilise kataloogi vahendusel on võimalik välja selgitada, kas soovitud raamat on suuremates raamatukogudes olemas ja vaba.

«Lugemissaalis lahendame pidevalt ka teatmenõudeid nii interneti, telefoni kui kohapealsete päringute kaudu. Sageli küsivad õpilased teavet mõne uurimistöö teema kohta,» kõneles Tavaste.

Raamatukogus on töötajate sõnul väga kasutatavad kolm arvutiga individuaaltööruumi, kuhu saab osta nii tunni- kui päevapileteid. Seal teevad enamasti õpilased ja tudengid oma referaate ja kursusetöid. Mõnikord rendivad neid ruume ka muusikahuvilised, kes soovivad laenata CD-sid esialgu küll väikesearvulisest plaadikogust.

Mare Tavaste usub, et kolmanda korruse lugemissaalis hakatakse nüüd tõenäoliselt käima ka oma sülearvutitega, sest seal on internetilevi.

Maire Killari sõnul pakub raamatukogu lugejakoolitust: gruppidele näidatakse, kuidas otsida kirjandust elektroonilise kataloogi abil, ning tutvustatakse teisi raamatukogus pakutavaid teenuseid ja teatmeteoseid.

Lasteosakond pakub abi

Lasteteeninduse juhtivspetsialist Ülle Rüütel ütles, et lasteosakonda tulevad sageli õpetajad koos õpilastega ning küsivad soovituslikke kirjandusülevaateid.

«Sellistele gruppidele tutvustavad kas meie töötajad või kultuuriakadeemia üliõpilased mitut uut raamatut ning ma olen märganud, et tutvustatud trükiseid hakatakse hiljem hoolega laenama,» rääkis Rüütel.

Rüütli sõnul käib lasteosakonnas ennelõunal tihti lasteaialapsi koos oma õpetajatega.

«Lasteaiad võiksid julgemaltki kasutada võimalust meid just hommikupoolikuti külastada, sest siis on rahvast vähem,» lausus ta.

Põhikooliõpilastele on lasteosakonnas koolitöö tegemiseks tasuta arvuti ning videoruum, kus võib raamatukogu videoid vaadata.

Esimese korruse avatud internetipunkti julgustavad raamatukogu töötajad tihemini tulema ka vanemaid inimesi.

Ameerika teabepunkt ootab ajaloohuvilisi

Märtsi lõpul avatud Ameerika teabepunkti on inimesed kojulaenutuse juhtivspetsialisti Elle Sihveri sõnul omaks võtnud.

«Ilukirjandust laenatakse koju päris sageli. Paljusid raamatuid on välja laenatud juba kuni neli korda,» rääkis Sihver. «Suvel saime saadetise 94 lasteraamatuga,» lisas ta.

Sihveri jutu järgi istuvad mõned täiskasvanud teatmekirjandust lugedes teabepunktis lausa tunde, kuid kooliõpilased pole head võimalust Ameerika-teemaliste referaatide tarvis materjali kogumiseks veel avastanud.

Teabepunktis on üle 500 trükise ja kõige mahukam on ajalooraamatute osa. Lisaks on kogus videofilme ja seitse ajakirja.

Teave

Viljandi Linnaraamatukogu lahtiolekuajad: E—R kella 10—20, L kella 9—16.

Raamatukogu kodulehekülje aadress: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/

Allikas: raamatukogu kodulehekülg

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5