Milligrupil on abiprogrammide ja liisingute abiga soetatud tänapäevane tehnika. Juhataja Arne Lohu sõnul saab sellega osa tänavust saaki veel päästa. Foto: Elmo Riig

Osaühingu juhataja Arne Lohu nentis, et saaki üheselt hinnata pole võimalik. «Põlde on igasuguseid: mõne kohta võib öelda, et saak on tuksis, teiselt aga ikka saab midagi,» rääkis ta.

Halliste kandi madalad maad on tänavuste vihmaste ilmade tõttu liigniisked. Juhataja sõnul jäävad pehmemad põllud, kuhu kombain peale ei pääse, ilmselt koristamata ning palju vilja lõid vihmad ja rahe maha.

Ka maade viljakus on seal kandis erinev: ühel ja samal põllul saavad kokku kolm mullastikutüüpi, alates savist kuni turbamullani.

Milligrupil on kokku umbes 1500 hektarit teraviljapõlde. Enne nädalavahetust oli sellest koristatud napilt üle poole.

Päevakorral on rapsi koristus

Arne Lohu rääkis, et kõige parema saagi andis varane oder, herne lõi vihm aga täiesti maha.

«Talinisu läks juba sellega hukka, et eelmise aasta lõpp oli vilets,» ütles teraviljakasvataja. «Peale selle on nisu juba pudenema ning idud viljapeades kasvama hakanud.»

Milligrupil on koristada ka rapsipõllud, mis kipuvad samuti juba pudenema.

Juhataja sõnul on lamandunud raps isegi paremas seisus kui püstine, sest see ei kipu tuultest räsituna nii kergesti kaunast pudenema.

Rapsikasvatuse tegi tänavu raskemaks seegi, et kahjurite ja haiguste vastu pritsimisel pidid traktorid mürgipritsi põlluserval ootama — püdelal põllul kippus see sisse jääma.

Lohu nentis, et kehv aasta mõjutab oluliselt ka teravilja kvaliteeti. Näiteks enamik nisust ilmselt toiduteraviljaks ei kõlba. «See ei lähe söödakski, sest mõnes peas terad juba kasvavad,» lausus ta.

Möödunud nädala mõõtmised näitasid, et nisu niiskusprotsent oli 35 ja rapsil 26, mis on normaalsest mitu korda suuremad. Juhataja sõnul töötab kaks kuivatit ööpäev läbi, aga sedavõrd niiske viljaga jääb nende jõudlus väikeseks. Lisaks läheb tänavu kuivatite kütmiseks tavalisest enam kütet.

Tänavune viljalõikus võib juhataja arvates veel kaks nädalat venida.

«Tänavu on juba teine kehv aasta järjest,» nentis ta. Muu hulgas teevad põldudele liiga metssead ning rapsipõlde külastavad linnuparved.

Maaelu pole soositud

Arne Lohu leiab, et hinnapoliitika on põllumajanduses täiesti paigast ära. «Kui taasiseseisvudes maksis teravilja kilogramm keskmiselt krooni ja diislikütuse liiter kaks krooni, siis nüüd on need hinnad 1,5 ja 7 krooni.»

Milligrupp on teinud maakonnakomisjonile avalduse ikaldustoetuse saamiseks. Lohu pakkus, et kui mullu läks teraviljakasvatus kahjumisse kolme miljoni krooniga, siis tänavu võib kahjum tulla veel miljoni võrra suurem.

Osaühing on tänavu juba sada hektarit talinisu maha pannud, kuid juhataja sõnul ei saa iga põllu peale külvata, sest need ei kanna külvikut.

Osa põlde on Milligrupil enda omad, osa aga rendimaa. Pindalatoetusi taevamannaks pidavad maaomanikud on renditasud Lohu sõnul aga lausa taevasse tõstnud. Osast rendimaadest ta seetõttu loobus: nende kasutamine muutus majanduslikult mõttetuks.

Peale Halliste on osaühingul maid veel mitmes Viljandimaa vallas ja teistes maakondadeski. Juhataja sõnul on ta neid omandanud selle mõttega, et need pärast oma kandis teiste maaomanikega ära vahetada. Enamik maid on ostetud nende põllumajandustootjate käest, kes ise pankrotti on läinud.

«Väiksemad tegijad lähevad pankrotti ja siis tulevad välismaalased, kes maid kokku ostavad,» tõdes Lohu.

Tehnika on Milligrupil tänapäevane. SAPARD-i programmi ja liisingute abiga on ostetud Massey Fergussoni, Sampo ja Claasi kombainid ning Valmeti ja Fergussoni traktorid.

Sampo masinaid vahendava Türi firmaga pole Lohu siiski rahul, sest too pole kahe ja poole aastaga suutnud ühel traktoril viga üles leida. Seetõttu on masin töötanud vaid 3600 tundi.

Osaühingu põldudel mürisevad endiselt ka mõned Vene päritolu traktorid. Kokku on firmas kümme töömeest.

Arvamus

Andres Rõigas, vallavanem

Milligrupp on meie vallas suurim põllumajandustootja. Osaühing on tubli tegija, ka vald tellib temalt mitmesuguseid teenuseid.

Osaühingul on uued masinad ja tema maad on alati haritud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5