Viljandi haigla juhatuse liige Harri Lepp näeb praeguse basseini kohal tulevikus kolmekorruselist hoonet. Foto: Elmo Riig

Haiglahoone kolm ülemist korrust on plaanis lammutada. Seejärel soovitakse ehitada kolmekorruseline maja ning selleks on haigla esitanud taotluse Norra ja Euroopa majanduspiirkonna abiprogrammist 60 miljoni krooni saamiseks.

Samal teemal: Juhtkiri: Et ei kukuks kaela

Kaalumisel oli uue maja ehitus

Haigla juhatuse liige ja finantsjuht Harri Lepp rääkis, et haigla kaalus ravitingimuste nüüdisajastamise võimalusi, vaagides ka täiesti uue maja ehitamist. «Arutuse all oli võimalus olemasolev hoone maha jätta ja uus ehitada. Kalkulatsioonid näitavad, et see tuleks renoveerimisest ja juurdeehitise tegemisest siiski oluliselt kallim.»

Haiglakorpuse täielikule renoveerimisele ja juurdeehitise rajamisele kulub ekspertide hinnangul 334 miljonit krooni, samal ajal kui uue maja ehitamine nõuaks 410 miljonit.

«Palatikorpuseks sobib praegune maja tegelikult päris hästi,» arutles Lepp. «Mis siia aga ei sobi, on operatsiooniplokid, diagnostika ja muu selletaoline. Praegu on erakorralise meditsiini osakond esimesel, röntgen neljandal ja operatsiooniplokk üheksandal korrusel, see aga tähendab, et haiged peavad korruste vahel liikuma. Samuti on viimasel korrusel asuvast operatsioonisaalist õnnetuse korral väga keeruline patsiente evakueerida.»

Kolmekorruselise juurdeehitise esimesele korrusele kavandatakse kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonda, isolaatorit ja jälgimispalateid. Sinna peaks kolima ka radioloogiaüksus, mis saab kompuutertomograafi. Teisel korrusel paikneksid kirurgiaosakond, operatsioonisaalid ja intensiivravipalatid. Selle peal asuks tehniline korrus.

Lepp rõhutas, et lisaks funktsionaalsuse parandamisele on juurdeehitist tarvis, et renoveerimise ajal oleks võimalik viia haigla tegevus asenduspinnale.

Juurdeehitise rajamine maksab umbes sada miljonit krooni. Kui välisabi saamise taotlus rahuldatakse, tuleb tagada omaosalus 40 miljoni krooni ulatuses.

Võimalik on laenu võtmine

Haigla on Harri Lepa sõnul vajaduse korral valmis võtma ka laenu, seda hoolimata asjaolust, et Jämejala psühhiaatriakorpuse renoveerimiseks laenati alles hiljuti 33 miljonit krooni.

«Meie käesoleva aasta kinnitatud eelarve on 134 miljonit, aga tõenäoliselt teeme positiivse lisaeelarve. Kui me ka kõik 40 miljonit krooni laenaksime, ulatuks koormus ikkagi vaid 50 protsendini eelarve mahust. See ei ole üle mõistuse suur,» leidis Harri Lepp.

Ta lisas, et kuna otsus rahataotluse kohta tuleb ilmselt järgmise aasta teises kvartalis ning siis järgneb projekteerimine, saab ehitus positiivse stsenaariumi korral alata 2008. või 2009. aastal. «Selleks ajaks peaks ka meie eelarve maht olema juba hoopis midagi muud kui praegu,» nentis finantsjuht.

Kui seekord toetust saada ei õnnestu, on raha võimalik muretseda Euroopa Liidu tõukefondidest. «Haigla arengukava, planeeritavad teenindusmahud ja selleks vajalike ruumide hulk on Sotsiaalministeeriumis kinnitatud. Viljandi haigla on praegu igati kaardi peal ja kuigi on räägitud ka muud, jätkame üldhaiglana,» lausus Lepp.

ARVAMUS

Peeter Laasik,
Sotsiaalministeeriumi abiminister

Viljandi haigla jääb üldhaiglaks nagu ta seda on praegugi. Mis puudutab laenukoormust, siis seda peab jälgima haigla nõukogu. Loomulikult ei tohi laen paisuda nii suureks, et see häiriks haigla funktsioneerimist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3