| |
|
 |
Tartus elavad Are ja Kristina Laurand otsustasid pulmad Viljandi Pauluse kirikus pidada. Selline laulatusturism muutub aina sagedasemaks.
Foto: Elmo Riig |
|
Laulatusturism kogub hoogu
(8)
05.07.2005 00:01
Eveli Rebane, sakala@sakalakirjastus.ee
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viimastel kuudel on Viljandis end laulatada lasknud mitu paari, kellest ükski pole siit kandist pärit ja kes on kohale sõitnud ainult selleks pidulikuks sündmuseks.
Viljandi Pauluse koguduse õpetajal Mart Salumäel on sel suvel olnud või veel ees kümmekond laulatustalitust. «Nendest vähemalt kolmel juhul abielluvad inimesed, kes on Viljandisse tulnud sellepärast, et end siin laulatada lasta,» ütles õpetaja. «Nad ei ela Viljandi maakonnas ega ole meie koguduse liikmed.» Mitu tegurit koos Kirikuõpetaja sõnul on laulatusturism Viljandis levima hakanud just viimasel ajal. «Seda on olnud varem ka, aga oluliselt vähem.» Salumäe arvates valitakse teiste paikade seast Viljandi sellepärast, et siin on kõik vajalik olemas. «Viljandimaal on kohti, kus saab pulmapidu pidada, ja kirikuid, kus laulatust korraldada,» rääkis ta. «Need kaks moodustavad atraktiivse koosluse. Loomulikult on laulatuse juures olulised ka kiriku interjöör, orelimuusika ja talituse väline suurejoonelisus. Üks noorpaar valis meie kiriku laulatuseks näiteks sellepärast, et neile meeldis meie kiriku kellade helisemine.» Õpetaja ei karda, et abielluda soovijad ummikuid tekitaksid, sest nad panevad aja tavaliselt varakult kinni. Näiteks mõni tänavusuvistest noorpaaridest oli tulnud soovi avaldama juba aasta algul. Olustvere mõisa pärast Viljandi kirikusse Viimased väljastpoolt Viljandimaad pärit abiellujad olid tartlased Kristina ja Are Laurand, kes laulatati Pauluse kirikus möödunud laupäeval. Peigmees rääkis, et esialgu mõtles paar pulmad Tartus pidada, kuid peokoha puudumise tõttu langes see variant ära. «Tahtsime korralikumas paigas teha, mitte sööklas. Olustvere mõis oli selleks paras koht,» rääkis ta. «Soovisime kindlasti kiriklikku laulatust ja asusime otsima sellele lähimat kirikut.» Pauluse kirik hakkas paarile ruttu meeldima. Valikuga jäid rahule kõik pulmalised. «Meil oli inimesi nii Tartu kui Tallinna poolt, aga Viljandisse oli kõigile võrdne maa tulla,» selgitas peig. Veterinaarmeditsiini tudeng Are Laurand rääkis, et oli pruudiga paar aastat pulmadeks hoogu võtnud ja pidu olid nad hakanud planeerima juba novembris. «Kohta peab kindlasti juba pool aastat varem vaatama hakkama, meie saime veel viimase kuupäeva, mis vaba oli,» ütles ta. «Juulis ja augustis on raske vaba laupäeva leida.» Are Laurandi arvates on kiriklikud pulmad ilusamad ja pidulikumad. Suures pühakojas altari ees seismine võttis mõlemal noorel põlved värisema. Teel peopaika ootasid noorpaari traditsioonilised kombetäitmised, näiteks koos hääletamine ja esimese sisseostu tegemine. Pulmapidu mõisas kestis peigmehe sõnul peaaegu hommikuni. Mart Salumäe tähelepanekut mööda on viimasel kahel aastal jälle moodi läinud suurte pulmade korraldamine. «Vahepeal olid pulmad väga väikesed, kümne kuni kahekümne külalisega. Nüüd on aga jälle sellised traditsioonilised eesti pulmad au sisse tõusnud.» Pauluse koguduse õpetaja arvates on abiellumine inimesele üks olulisemaid samme. «On igati tervitatav, kui seda niimoodi suurejooneliselt ja väärikalt tähistatakse.» Salumäe sõnul on tavalisi registreerimisi tihedamini sellepärast, et kirikliku laulatuse õigus on ainult koguduse liikmetel. «See on koguduse liikmete privileeg,» ütles ta. «Igal aastal on neid noorpaare, kes tulevad ristimisele ja leeri selleks, et kiriklikku laulatust saada. Neile on välja töötatud leeriõpetuse individuaalprogramm, sest kõrgkooli ja töökoha kõrvalt pole alati võimalik üldise kursusega koos õppida.» Läbi aegade on kirikus sõlmitud ka niinimetatud kodanlikke abielusid. «Mõlemad asjad peavad olema,» sõnas ta. Kui aga paariminejad ei ole kiriku liikmed, siis parem olgu nende kooselu seaduslikult sõlmitud kui lihtsalt vabaabielu.» Vaadates abiellujate arvu kuude kaupa, on näha, et kõige rohkem paariminejaid on suvekuudel. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe arvates on põhjus see, et soojal ja valgel ajal on lihtsam laulatusele järgnevat pulmapidu korraldada. «See on viimase poole sajandi vältel nii kujunenud, et suvel laulatatakse rohkem,» ütles ta. «Vanemaid kirikukirju vaadates selgub, et ajalooliselt on pulmi peetud siis, kui talus kibedat tööd polnud. Pärast külviaega peeti jaanipäevaks pulmad ära ja siis mindi heinale. Järgmised pulmad tulid kõne alla alles pärast lõikust.» Ka Viljandi Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja asetäitja Aili Öngo sõnul võib arve vaatamatagi öelda, et suvel registreerib end rohkem paare kui teistel aastaaegadel. «Kindlasti ja igal pool on suvel abiellujaid rohkem,» nentis ta. «Ma arvan, et nii on igas maakonnas ja linnas.» PULMAD Viljandis tänavu ilmalikult ja kiriklikult abiellunud paarid Jaanuar 3 Veebruar 6 Märts 7 Aprill 9 Mai 12 Juuni 24 Allikas: Viljandi
perekonnaseisuosakond
|
Tee koduleheks
