| |
|
 |
Eile südapäeval kargasid suvitajad hüppetornidest pidevalt Viljandi järve vette.
Foto: Elmo Riig |
|
Hüppetorn on võitnud suvitajate südame
(4)
05.07.2005 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandi järve ranna välisujula on valmis ning selle
hüppetornid pakuvad pinget nii väikestele kui suurtele
suvitajatele.
Juuni algul püstitatud hüppetornide ümber on soojadel päevadel palju igas eas inimesi, kes kolme ja viie meetri kõrguselt platvormilt viie meetri sügavusse vette viskuvad. «Ülevalt alla paistab see torn kõrgem, kui alt üles vaadates,» tõdes eile südapäeval 27-aastane Arne Öövel, kes oli just teinud oma esimese hüppe kõrgemalt platvormilt. Ta lubas, et hakkab seal saltosid harjutama. Liiga väikseid ei lubata Seda, et viie meetri kõrgusel asuv platvorm väikestele lastele ohtlik oleks, Öövel ei arvanud. «Nii madalalt hüpates ei juhtu veel midagi,» leidis ta. Viljandist pärit, kuid praegu Tallinnas elav noormees kinnitas, et välisujula ja hüppetornid muudavad Viljandi ranna kutsuvamaks. «Siin järve ääres on hea spordikompleks — nii spordiväljakud kui ujumisvõimalus,» kiitis ta. Aktsiaseltsi Falck Lääne-Eesti Viljandi esinduse rannavalvetöötaja Jaanus Moik rääkis, et probleeme ei ole hüppetornide juures seni olnud. Samamoodi on rahulik olnud kogu järve peal. «Päris pisikesi ei taha me aga üles lasta,» lausus ta. Vanuselist piirangut hüppetorni minekuks praegu kehtestatud ei ole ja rannavalvurid otsustavad silma järgi, milline laps tundub vette hüppamiseks liiga väike olevat. «Eks jälgimist ole nüüd topelt,» nentis Moik. Ta lisas, et lähemal ajal pannakse ujumissilla otste juurde ohutussildid, millel on kirjas reeglid, kuidas seal käituda. Näiteks see, mida hüppamise juures silmas tuleb pidada, ning see, et sillal ei tohi joosta ega rattaga sõita. «Siis ei pea kõike enam igale inimesele üle kordama,» avaldas rannavalvur lootust. Vetikad võetakse välja 50 meetri pikkuse välisujula kaldapoolses küljes on sügavust 1,6—1,8 meetrit, järvepoolses osas aga ligi kolm meetrit. Ujulat ümbritseb puidust jalgtee, mis on ehitatud põhja külge kinnitatud ujukitele. Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri sõnul lastakse ujumisradasid eraldavad köied vette ainult võistluste ajaks. Seda teeb munitsipaalasutus Viljandi Spordikeskus, kes kogu kompleksi haldab. Lähemal ajal peaks Vihuri sõnul kohale jõudma ka masin, mis basseini põhja vetikatest ja mudast puhastab. Teisel pool vetelpäästejaama asuvas paadisadamas käib remont ning see kestab läbi mitme aasta. «Saame sildu ehitada nii, kuidas raha jätkub,» lausus Priit Vihuri. Välisujula ehitamine läks linnale maksma 1 002 200 krooni, millest 530 000 krooni tuli Kultuuriministeeriumilt ja ülejäänu linnalt. Seda ehitasid osaühingud Top Marine ja peatöövõtjana Silindia. ARVAMUS Tanner Saar, 9-aastane hüppaja Need tornid teevad rannas käimise põnevamaks. Algul oli natukene hirmus ka, aga hüppasin rohkem kui üks kord. Hüppasin tikku ja haiget ei saanud.
|
Tee koduleheks
