Lipu õmbleja haual seisab mälestuskivi
(2)
05.06.2004 00:01
Martti Kass
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eile, Eesti lipu 120. aastapäeval pühitseti Viljandi
Vanal kalmistul esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni
hauaplats ja mälestuskivi.
Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees ja
Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkis, et idee hauaplats üles otsida ja
korrastada tekkis eelmise aasta algul.
«Otsisime siis hauaplatsi koos Heiki Raudlaga kalmistult, kuid ei suutnud
leida,» lausus Pihlak.
Taas kerkis teema päevakorrale Järvamaalt pärit koduloouurija Einar Hiobi
ärgitusel. Emilie Rosalie Beermann oli hiljem abiellunud Sürgavere
mõisavalitseja Jaan Lillakuga ning otsitav hauakivi leitigi Lillakute perekonna
platsilt.
«Hauakivi oli kummuli keeratud ning kui me palusime kiviraiduritel selle ära
puhastada, selguski, et tegemist on Eesti lipu õmbleja viimse puhkepaigaga,»
jutustas Pihlak.
Mälestuskivi pidulikule avamisele olid teiste seas tulnud Eesti Lipu Seltsi
esimees Trivimi Velliste ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Mart Laar
(pildil). Nemad sõlmisid lahti Viljandi kunstniku Aate-Heli Õuna kujundatud kivi
ümber oleva sinimustvalge lindi. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe pühitses
kivi.
Oma kõnes tänas Otepäält lipu pühitsemise aastapäeva üritustelt Viljandisse
sõitnud Velliste inimesi, kes olid hauaplatsi korrastamisele ja mälestuskivi
püstitamisele kaasa aidanud, ning kutsus ühinema Eesti Lipu Seltsiga.
«Selts seisab selle eest, et inimesed heiskaksid tähtpäevadel lipu ning
teeksid seda ka siis, kui selleks lihtsalt tuju tuleb,» kõneles Velliste.
Sinine, must ja valge valiti 1881. aastal luua plaanitud korporatsiooni
Vironia värvideks. Kui korporatsiooni asutamine ebaõnnestus, kujunesid neist
värvidest Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti riigi rahvusvärvid.
Emilie Rosalie Beermanni õmmeldud esimene lipp pühitseti Otepää kirikus 4.
juunil 1884 ning see on säilinud tänaseni.
|
Tee koduleheks
