| |
|
 |
Hansapäevade melu eksitasid eile Viljandi vanalinnas ringi tuiskavad punakuuemehed, andes märku taas linna saabunud «Kiriküüdist».
Foto: Elmo Riig |
 |
Näärivanad jalutasid läbi vanalinna
05.06.2004 00:01
Aime Jõgi, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Viljandis Tegelaste Toa pubi kõrval orus avati eile
kell kolm naivistlik monument «Näärivana ratsutab», mis kujutab punase kuuega
meest istumas ei kellegi muu kui hane seljas.
Iga kahe aasta tagant peetav Viljandi Kunstnike
Ühenduse pidu kannab sel aastal nime «Väike Kiriküüt», sest tegijad on
keskendunud vaid naivist Paul Kondase loomingule.
Mõlemad monumendi tegelased, nii näärivana kui hani, on pärit Paul Kondase
loomingust, üks maalilt «Näärivana kalastab» ja teine pildilt «Parnass».
Viljandi Kunstnike Ühenduse esimees Kaja Lepla ei pea hane üldse mitte
rumalaks, vaid kõrge lennuga intelligentseks linnuks. Kondase «Parnassilgi»
lehvitab hani üleolevalt ja sarkastiliselt tiibu kuulsusejanus vaevlevate
inimeste peade kohal.
«Kondas oli muinasjututegelastesse, haldjatesse ja lindudesse üldse väga
kiindunud,» lisas Lepla.
Monumendi avamise kõne pidas üle oru küündival sillal mulgi kuues ja
näärivanahabemes kunstnik Tõnu Kukk, kes rääkis Viljandi K- ja L-tähe painest,
pidades silmas suurkujusid Kölerit, Kleini ja Laidoneri. Aga kunstnikud on ajast
ikka paar sammu ees käinud ja «Kiriküüdi» tegijad avasid hoopis N-tähega
skulptuuri «Näärivana ratsutab».
Näärivanasid liikus tseremoonia ajal oru poole aga mitmelt poolt.
Punakuuemehed tulid, õnged õlal, ja seadsid end üksmeelselt sillale kalastama.
Absurd ja tõelisus läbisegi
Oru põhja laotatud linal ootasid maitsmist voblad ja kali. Vanameister
Paul Kondas istus ka ise nuku kujul sealsamas kivi peal ja nautis päeva.
Kui näärivanadest ja muudest inimestest rongkäik läbi vanalinna Kondase
Keskuse poole liikuma hakkas, haaras kunstiõpetaja Aavo Palo kunstnik Kondase
sülle ja kandis teda hellalt rongkäigu ette.
Tõnu Kuke kaasa, päkapikumütsiga Agnes Kurg hoidis marssijate astumist
rütmis, lauldes heleda häälega tuntud lugu «Süda tuksub». Laulus mindi aga
seekord kalale mitte Manni, vaid näärivanaga.
Üks hansaväravate all rongkäigule jalgrattal vastu sõitnud koolipoiss hüüdis
rõõmsalt «Häid jõule!» ja see hetk oli suur, sest kokku sattusid müüt ja
tegelikkus, absurd ja tõelisus ning unistus ja elu - kogu Kondase looming.
Eile molbertinäitus, täna maalijad
Kondase Keskuse õues avati eile ka esimene aianäitus. Molbertitele oli
tõstetud Kolga-Jaani vallast pärit Linda Lepiku paarkümmend suurepärase
värvitunnetusega loodusmaali.
Linda Lepikut on nagu Paul Kondastki laiemale üldsusele tutvustanud filmimees
Mark Soosaar oma dokumentaalfilmis «Pühapäevamaalijad».
Kui naivismi uurija Mari Vallikivi hakkas hiljuti Linda Lepiku tööde jälgi
ajama, leidis ta need üles Tartu Kunstimuuseumist. Osa maalidest seisis
pööningul, teise osa oli aga keegi oma silmarõõmuks ühe ruumi seintele üles
riputanud.
Nüüd on Linda Lepiku tööd deponeeritud Kondase Keskusesse ja Mari Vallikivi
sõnul tuleb neist varsti veel teinegi näitus.
Kondase Keskuses on praegu näha väljapanek «Meisterlikud lapsused», mis
tutvustab Pallase koolis õppinud kunstnike naivistlike kõrvalekalletega töid.
Täna kell 12 oodatakse aga kõiki kunstihuvilisi Kondase aeda
maalima.
|