Viljandi noorte sümfooniaorkestri tase on Harry Illaku taktikepi all üha tõusnud. Foto: Elmo Riig

Pillide valik oli suur: klaver, kannel, viiul, vioola, tshello, flööt, trompet, akordion, elektrikitarr ja löökpillid. Mõtlemapanev on puhkpillide väike osa, eriti orkestrite perspektiivi silmas pidades.

Pianistide hea tase

Silma paistis klaverimängijate hea tase.

Kontsert algaski väikeste pianistide paraadiga: võisime kuulda algklassiõpilaste julget ja väljendusrikast mängu. Rõõmustas vaheldusrikas repertuaar, mille hulgas olid ka eesti heliloojate palad, nagu Ester Mägi «Kuku» Mariell Areni ning Urmas Sisaski «Plejaad nr. 3» Pille-Riin Rego ilmekas esituses.

Pedagoogid pole kartnud anda noortele muusikutele keerukamaidki ülesandeid ja need mõjuvad neile ergutavalt.

Viienda klassi tüdruk Eva Kuum esitas Alec Rowley klaverikontserdi esimese osa koos oma õpetaja Piret Villemiga.

Eriline sündmus koolielus on solisti ülesastumine koos orkestriga. Sel aastal kiituskirjaga lõpetanud Leila Röömel ja muusikakooli orkester (dirigent Marge Loik) esitasid helilooja Risto Lauri huvitava karakterpala «Tüdruk ja draakon», milles oli tunda hiina muusika hõngu.

Parim võimalus mõnusalt musitseerida

Rõõmustavalt palju oli toredaid ansambleid - on ju koosmäng parim musitseerimise viis.

Esimese ja teise klassi õpilaste ansambel esitas kindlalt Kalle Tamra «Rütmirondo». Kuulsime ka klassikalist keelpillitriot mängimas Franz Joseph Haydni menuetti õpetaja Lii Tamme juhendamisel.

Viiuldajate ansambel (õpetaja Sirje Rein) paistis taas silma oma huvitavalt valitud repertuaariga. Ilmekalt laulsid tütarlapsed tuntud laulu «Kas poleks tore see?» muusikalist «Minu veetlev leedi» (õpetaja Maie Tamra).

Kontserdi kulminatsiooniks oli Viljandi Noorteorkestri esinemine Harry Illaku juhatusel.

Orkestri tase on tõusnud

Enne orkestriloo lahtilöömist võttis dirigent sõna ja rõhutas sündmuse erakordsust. Ta ütles, et kevaditi korraldatakse üle Eesti ligi sajas muusikakoolis kevadkontserte, kuid tõenäoliselt ainult Viljandis saab välja panna terve sümfooniaorkestri.

Võrreldes esimese ülesastumisega vabariigi aastapäeval on kollektiivi mäng muutunud ilmekamaks ja veenvamaks. Maagümnaasiumi saali hea akustika aitas orkestri ühtlasele kõlale tublisti kaasa.

Eeskava lõpulood olid tõelised maiuspalad kergema muusika austajatele. Õpetajate Hedi-Kai Pai ja Jan Viilebergi juhendamisel kanti stiilselt ette Roger Balli ja Hamish Stuarti «Pick up the Pieces» ning Raivo Tammiku «Sillerdav päike».

Tonio Tamra, kel saab täis esimene tööaasta muusikakooli direktorina, peab kõige tähtsamaks seda, et kool on suutnud tuua rohkem lapsi muusika juurde ja nad sinna ka jätta - väljalangevus koolist on väga väike.

Arvamus

Anzori Barkalaja,
kultuuriakadeemia rektor

Sain kinnitust mõttele, et muusika on olulisim osa inimeseks saamisel ja inimeseks olemisel. Nägin, et mu kolleegid, kes töötavad nii muusikakoolis kui kultuuriakadeemias, ja kõik teised muusikakooli pedagoogid on teinud tulemusrikast tööd. Saalis olid koos vähemalt nelja põlvkonna inimesed, mida näeb praeguses Eestis harva. See on muusikakooli suur saavutus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5