Taavi Veskimägi juhib Riigikogu suurimat erakonda, kellel on täita oluline roll selles, kas järgmine Eesti president suudetakse valida parlamendis või mitte. Foto: Peeter Langovits

Taavi Veskimägi, viimase aja avaliku arvamuse küsitluste järgi ei lähe Res Publical eriti hästi. Riigikogus on teil aga endiselt suurim esindus ja presidendivalimiste kontekstis on sellel oluline kaal. Kui kaugel asjad selles vallas on?

Res Publica tahab, et president valitaks Riigikogus, sest see oleks parlamentaarses riigis täiesti asjakohane. Me tahame jätkata head koostööd teiste erakondadega ega kiirusta seetõttu oma kandidaati nimetama. Me oleme kokkuleppe nimel valmis oma huvisid üldistele huvidele allutama.

Praeguseks on konsultatsioone pidanud viis erakonda. Oleme kontakti otsinud eelkõige Isamaaliidu, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega, kellel on presidendi institutsioonist meiega üsna sarnane arusaam. Aga läbirääkimisteks neid jutuajamisi veel nimetada ei saa.

Seega sobiva inimese otsimine ikkagi käib.

Seni on püütud pigem kokkuleppele jõuda kriteeriumides, millele presidendikandidaat peaks vastama. Eesti peab saama presidendiks selgelt lääneliku orientatsiooniga poliitiku. Kui kriteeriumid on teada, hakkame tegelema konkreetsete nimedega.

See on muidugi selge, et Res Publica ei hakka Arnold Rüütli kandidatuuri toetama. Järgmised viis aastat peaks Eesti presidendiks olema isik, kes suudaks kehastada väärtusi, mille poole meie riik püüdleb. Lisaks peaks ta suutma sõnastada väljakutseid, mis Eesti ees seisavad pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist.

President ei ole ainult põhiseaduspärase rolli täitja, vaid omamoodi märk. Ta peab olema suunanäitaja, kes suudab kriitilisel hetkel seisukoha võtta.

Hea näide on siinkohal Lennar Meri käitumine Edgar Savisaare lindiskandaali päevil 1990. aastate keskel. Mäletatavasti ütles president tookord väga selgelt välja, et selline käitumine ei ole ühele demokraatliku riigi ministrile kohane. Sama selgelt oleks Arnold Rüütel pidanud oma hinnangu andma nüüd, kui tuli ilmsiks info Keila-Joa korruptsioonitehingute kohta.

Kas teil isiklikult on silme ees mõned sobilikud kandidaadid?

Jah, Eestis on suurepäraseid kandidaate, aga ma ei taha nimedega spekuleerida. Kui ma hakkaksin praegu nimesid nimetama, oleks kokkulepe hoobilt ummikus.

Teie erakonnakaaslane Tõnis Palts ründas äsja oma ajaveebis Arnold Rüütlit, nimetades teda mõttetuks meheks, kes pole presidendina Eestile õigupoolest midagi head teinud.

Eks ilu ole enamasti vaataja silmades. Formaalselt ei ole Rüütlile põhjust midagi ette heita. Uuringute järgi on ta kehastanud rahulikku presidenti. Mina ei alahindaks ka tema rolli Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemises.

Negatiivse poole pealt on aga oluline see, et Rüütel on tagasi toonud neid väärtusi, mis pole ühele demokraatlikule riigile kõige kohasemad. Tema kui endise ülemnõukogu presiidiumi esimehega käib paratamatult kaasas teatud minevikunostalgia.

Kui Eesti tahab vaadata tulevikku, siis ei saa ka president olla märk minevikust. Rüütel pole suutnud võtta seisukohti ausa riigivalitsemise teemal, järelikult on ta probleeme vaikides aktsepteerinud.

Viimastel päevadel on tulnud üha rohkem vihjeid, mis näitavad, et Arnold Rüütel ei pruugi kandideerida. Kuidas teile tundub?

Mõned laused Arnold Rüütli ja tema abikaasa suust on tõesti viidanud sellele, et ta ei kavatse kandideerida. Rahvaliidu poliitikute senisest käitumisest seevastu on jäänud mulje, et nad on Rüütli kandideerimises üsna kindlad. Ma ei tea, kuidas asjad tegelikult on. Ja õigupoolest ei tahagi ma sellel teemal spekuleerida, sest meie erakonna seisukoht sellest ei muutu.

Huvitav, millist käitumist võiks Rahvaliidult oodata Rüütli loobumise korral?

See avaks täiesti uue kokkulepperuumi.

Millised võiksid teie arvates olla alanud mängus Keskerakonna ja Edgar Savisaare sihid?

Keskerakond on Riigikogus seni üsna avatud olnud. Ma eeldan, et nad ei ole oma tegelikke eesmärke veel avanud.

Kui suur on võimalus, et kokku lepitakse inimeses, kes kuulub mõnda parteisse ega ole niinimetatud must ratsu väljastpoolt poliitikat?

Mõlemad võimalused on olemas. Kokkuvõttes sõltub väga palju ikkagi sellest, milline see inimene on ja milliseid väärtusi ta kehastab. Kergem on loomulikult kokku leppida poliitikavälises kandidaadis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.33