Enne ametlikku avamist uudistasid noortekeskust õpilased (vasakult): Jaanis Ilves, Joel Paal, Krister Orgusaar, Tauben Metsalu, Jane Toome ja Tene Metsalu. Foto: Peeter Kümmel

Vallavanem Kalevi Kaur ütles, et mõte Kolga-Jaani noortekeskus teha oli üleval juba mõnda aega ja noor sotsiaaltööspetsialist võttis septembris valda tööle asudes selle oma südameasjaks.

«Leie kogemusest võin kinnitada, et noored on asjast huvitatud,» lausus Kaur. «Nii hakkasime ka Kolga-Jaanis noortekeskusele ruumi otsima. Küsisime põhikoolist ja seal oldi nõus.»

Koolimajas lõppes eelmisel kevadel remont ja nii on ka noortekeskusele kuuluv tuba värske väljanägemisega. Vald ostis juurde kasutatud mööbli ja kokku läks noortekeskuse loomine Kauri andmeil maksma vaid 5000 krooni.

Avatud kõigile noortele

Valla sotsiaaltööspetsialist Jaanus Sass ütles, et ametlikult on kõnealuse koha nimi Kolga-Jaani valla avatud noortekeskus, mis tähendab, et see on mõeldud kõigile kohalikele noortele, mitte ainult kooliõpilastele.

Viimaseid päevi 24-aastane Sass muheles, et põhimõtteliselt võiks temagi keskuses kaasa lüüa mitte kui sotsiaaltöötaja, vaid lihtsalt noor inimene, sest Eesti seaduste põhjal on inimene noor kuni 26. eluaastani.

Varem oli Kolga-Jaani Põhikoolis üks ruum kasutusel noorte huvitoana, aga seal said õpilased olla vaid vahetundide ajal. Noortekeskus on avatud esmaspäevast reedeni kella neljast pärastlõunal kaheksani õhtul.

Kooli huvijuht Eha Fedorov ütles, et loomulikult on noortekeskuse uksed õpilastele valla ka koolipäeval, kui nad tahavad vahetunni ajal omaette olla.

Varem oli kõnealune ruum õpetajate tuba, aga noortekeskuse rajamise tõttu kolisid õpetajad veebruaris endisesse huvituppa.

Keskuseruumis on lisaks lauale, toolidele ja pehmele mööblile internetiühendusega arvuti, mis jäi sinna õpetajate toa ajast.

Nagu Jaanus Sass ütles, meelitab internet lapsi küll kõvasti, aga noortekeskust pole plaanis muuta internetipunktiks, pealegi on arvuti üsna aeglane.

Mis saab edasi

«Meie keskus võiks saada ikkagi kohaks, kus noortel on hea kokku saada ja omavahel suhelda,» lausus ta. «Vald kinkis mõned lauamängud ja kui noortel on soovi, võib koos käima hakata paar huviringi. Kindlasti tahaks korraldada üritusi, mis noortele huvi pakuvad.»

Koroonat, lauatennist ja teisi selliseid mänge toas harrastada ei saa, kuid sportimiseks on koolimaja saal.

Sass sõnas, et noortekeskuse asukoht pole siiski ideaalne, sest kool jääb ikkagi kooliks.

«Aga alguseks on paik hea ja see on kindlasti hoopis parem, kui et lapsed koguneksid bussijaamas või tänavanurgal,» lausus ta. «Vaatame, kuidas asi käima läheb. Võib-olla hiljem saame uude kohta kolida, näiteks vallamaja all keldris on palju ruumi.»

Nagu Sass lisas, on noortega väga tore suhelda. «Kui tavaline sotsiaaltöö võtab energiat, siis noorsootöö annab seda juurde,» kinnitas ta.

Arvamus

Jane Toome,
õpilasomavalitsuse president

Kooli endise huvitoaga võrreldes on noortekeskuse variant kindlasti parem, sest huvitoas ei olnud võimalik pärast tunde aega veeta. Nüüd on koht, kuhu kõik noored saavad ka pärast kooli kokku tulla. Hea, et noorte peale ikka mõeldakse.

Ma usun, et algul tuleb kindlasti palju rahvast kokku, sest asi on uus ja huvitav. Loodan, et keskuses hakatakse põnevaid üritusi organiseerima. Samas tahaks, et ka noored ise pakuksid midagi huvitavat välja.

Mis aga praegu puudu on? Kui minu teha oleks, siis muretseksin siia televiisori või muusikakeskuse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0