Jäätmekäitluskeskuses võetakse kasutusele samasugune tehnoloogia nagu pildil olevas Torma prügilas. Foto: Margus Ansu («Postimees»)

Prügila ehitus algab niipea kui võimalik. «Praegu teeme eeltööd: kohtume keskkonnateenistuse ja teiste huvigruppide esindajatega ning otsime kaasrahastajaid,» rääkis mittetulundusühingu Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus juht Aadu Võsu. «Töö käib etapi kaupa, nagu selliste mahukate ettevõtmiste puhul on loomulik.»

Prügila kogumahuks kujuneb 150 000 tonni, millest 20 000 tonni on võimalik ladestada.

Ülejäänud prügi töödeldakse ning ettevõte kavatseb hakata sellest kütust tootma.

Tootmist arendatakse põhiliselt kohapeal. «Võib-olla hakkame purustatud autokummidest saadud toorainet ka välismaale pakkuma, sest Eestis puudub praegu võimalus neid ressursse täismahus kasutada,» rääkis Võsu. Autokummidest saadud vahetoodet läheb vaja õli ja ehitusmaterjalide valmistamiseks.

Kliente võib leida ka Lätist

Mittetulundusühing näeb oma teeninduspiirkonnana tervet Lõuna- ja Kagu-Eestit kuni Põlvani välja, sest teist konkurentsivõimelist ettevõtet selles kandis pole.

Järgmisest aastast seadusega jõustuvatele normidele vastavad olmejäätmete prügilad tegutsevad Pärnumaal, Tallinnas Pääskülas, Järvamaal, Jõgevamaal ja Virumaal.

Algse plaani järgi oleks neli aastat tagasi pidanud käiku minema Nõo prügila, kuid selle rajamiskava on kohalike elanike vastuseisu tõttu lõplikult katkestatud.

«Loomulikult võib võistlejaid veel tekkida,» nentis Võsu. Põhja-Eestisse ei kavatse tema ettevõte tegevust laiendada, pigem vaatab ta Läti poole.

Valga on omakorda arutanud võimalust vedada oma prügi Lätti. «Kindlaid läbirääkimisi ühegi partneriga me veel pidanud pole,» ütles Valga linnapea Ivar Unt. «Prügila asukoht määrab palju, sest suure osa hinnast moodustavad veokulud.»

Palju tööd ei paku

Prügila ei kujune suureks tööandjaks. Võsu sõnul on tänapäeval jäätmekäitlus mehhaniseeritud ja nõuab erialast ettevalmistust ning seepärast saab rakendada vaid spetsialiste.

«Loodavas ettevõttes hakkab töötama seitse-kaheksa lihttöölist, inimeste koguarv jääb 15—20 ringi,» rääkis Aadu Võsu. Ta lisas, et võimalikult palju tööjõudu proovitakse leida paikkonnast.

SELGITUS

Priit Vihuri,

Viljandi linnamajandusameti juhataja

Uute normide rakendumise tõttu 2009. aasta juulist Viljandi prügilas jäätmeid enam ei ladestata. See jätkab prügisortimisjaamana. Kõikidest jäätmetest moodustavad olmejäätmed vaid 3,5 protsenti.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0