«Tegemist oli teise spordiajaloole pühendatud päevaga sellel aastal, esimene oli kevadel,» ütles maakonna spordijuht Ilmar Kütt. «Viljandimaa spordiajaloo teine raamat kajastab just seda perioodi maakonna spordiloost.»

Teisipäeval räägiti Viljandimaa spordielust aastatel 1945—1965. Ettekannetega esinesid nii endised treenerid kui spordimehed.

Põhjalikuma vaatluse all oli kergejõustik ning pikema ettekandega esinesid endised edukad treenerid Aita Peters ja Tõnu Sõlg.

«Kergejõustik oli sel ajal Viljandimaal väga heal järjel ning võib julgelt öelda, et meie maakond oli Eestis üks selle spordiala tugevamaid kantse,» nentis Kütt. «Sellesse perioodi jääb näiteks Igor Kurve püstitatud Eesti kõrgushüppe rekord 2.01.»

Juttu tehti ka kiiruisutamisest, millega viljandlased omal ajal agaralt tegelesid. «See ala oli siin väga populaarne ning siinsed uisutajad esinesid edukalt ka üle-eestilistel võistlustel,» lisas Kütt. «Treenimas käidi Viljandi järvel ja maagümnaasiumi pargis.»

Enne sõda plaaniti järve teisele kaldale ehitada suusahüppetorni. Valmisid põhjalikud joonised ja arvutused ning isegi hüppemäe karkass pandi püsti.

«See oli planeeritud arvestusega, et saaks sooritada kuni 65 meetri pikkuseid hüppeid,» ütles Kütt. «Kahjuks jäi asi pärast sõda soiku.»

Viljandimaa spordiajaloo teise raamatu tarbeks on koos juba üsna põhjalik materjal. Täiendust ootavad veel suusatamise, jalgrattaspordi, vehklemise ja sportvõimlemise kohta käivad andmed. Raamatu koostajad on tänulikud nendele, kellel on kõnealuse ajavahemiku ja nende spordialade kohta põhjalikku teavet.

Esimene spordiajaloo raamat, mis rääkis siinsest spordielust 1944. aastani, jõudis kaante vahele 2002. aasta algul.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0