Dirigent Toomas Voll mitte ainult ei seisa ja dirigeeri, vaid loob oma mõtete paremaks edasiandmiseks emotsioonidest tulvil jõulisi pilte. Foto: Aime Jõgi

Praha jõulu- ja advendilaulude festivali korraldustoimkonna liige Boris Cerny mäletab Eesti meest Toomas Volli juba läinud aastast ning nimetab teda erakordselt karismaatiliseks dirigendiks.

Aasta tagasi võistles Toomas Voll Prahas koos Pärnu neidude kooriga Argentum Vox ning tõi Eestisse suurte kooride kategoorias peapreemia, lisaks eriauhinna lauljate silmapaistva vokaalkultuuri eest.

Nädal tagasi seisis Toomas Voll sellesama festivali võistluslaval koos Viljandimaa Kammerkoori lauljatega, juhatades imeilusate jõululaulude kava niisuguse sisemise põlemisega, et pärast veerandtunnilist esinemist leemendas üleni higist.

Toomas Voll jääb karismaatilisena meelde ka neile, kes temaga vaid viivu suhtlevad. Juba ta kõne on ebatavalisest energiast ja optimismist tulvil.

Kui on vähegi põhjust, kasutab Voll sõnu «võimas», «vapustav» ja «super» ning pikib oma jutusse kõlavaid hea tuju hüüatusi ja baritonihäälseid rõkatusi.

Kui Toomas Voll kuhugi läheb, siis ei lähe ta niisama, vaid ikka «kõmdi!». Isegi magama läheb Voll «kõmdi!» ja ärkab hommikul üles samuti «kõmdi!». Nii ta räägib.

Kui Toomas Vollile on liiga tehtud, elab ta seda sügavalt läbi ning vajab enda lähedale palju sõpru ja lohutajaid. Kui tal läheb hästi, vajab ta oma sõpru ja kaasaelajaid veelgi rohkem.

Prahas läks Viljandimaa kooril Volli sõnul superhästi.

Sädeinimene

Toomas Voll on ilmsesti sündinudki, säde põues. Juba seitsmeaastaselt sai temast Lasteekraani lauluvõistluse lapstäht. Teised kuulsad lapsed olid siis Jan Roosaar ja Jassi Zahharov.

Voll ütleb, et enam tal seda ilusat häält ei ole.

«Kõrvad ja kuulmine on, aga häälepaelad on välja veninud, need ei allu enam mu tahtele,» naerab ta ennast, pidades seda kõike aastatepikkuse pedagoogiameti süüks. «Mõnikord on mind palutud, et ma seltskonnas kaasa ei laulaks. Ma mõistan seda täiesti — ma ju kuulen ise ka, kui jubedalt ma kostan.»

Võimalik, et Voll liialdab.

Igaks juhuks ei anna Praha võistluslaval Viljandimaa lauljatele hääli kätte mitte tema, vaid tenorite reas seisev teine dirigent, kultuuriakadeemias õppiv Jüri Liiva.

Koor kui keelpillikvartett

Toomas Vollil on koorilauljate vokaali lihvimisel oma saladus. Kõike ta ei reeda, pisut aga siiski, tuues suurepärase kujundi.

«Minu ees on neli pilli: esimene ja teine viiul, tšello ning kontrabass,» kirjeldab dirigent oma vaimusilma ette kerkivat pilti. «Nende instrumentide hulgas võib olla isegi stradivaarius, aga mis siis. Kui ma kõiki nelja pilli omavahel kooskõlla ei saa, on mul stradivaariusest vähe abi.»

Toomas Voll alustas Viljandimaa Kammerkoori lauljate valimist neli aastat tagasi. Enne Prahasse sõitu meelitas ta koori ka niinimetatud projektlauljaid, kelle siht oli kollektiivi sulanduda ja anda oma väärtuslik panus Euroopa mainekal festivalil esinemisse.

Praha kontsertide järel bussiga läbi nelja riigi tagasi Eesti poole kulgedes läheneb Voll igale uustulnukale individuaalselt ja küsib, kas too on nõus kooris pärisliikmena jätkama. Dirigent teab täpselt, keda tal vaja on.

Kõige tähtsam on hing

Lauljaid sõeludes on Toomas Voll musikaalsuse kõrval hinnanud avatust ja valmisolekut loominguliselt mõelda.

«Kui ma ära taban, et keegi kipub siia edvistamise või staaritsemise pärast, on ta oma šansi kaotanud. Ma pean kindel olema, et soov kooris laulda tuleb sügavalt inimese sisemusest, mitte kusagilt mujalt,» on koorijuht oma põhjendustes ootamatult asjalik. «Kõige tähtsam on suhtumine!»

Toomas Volli kui lauluõpetaja saavutused on kaheksakümneprotsendiliselt rajatud psühholoogiale.

Talle on äärmiselt oluline see, kuidas laulja ennast enne otsustavat esinemist tunneb. Ta ei riski millegagi, mis võiks pisutki riivata kellegi tundeid või meeleolu. Ta võiks käia kas või kätel, kui sellest lauljatele kasu tõuseks.

Voll ümmardab juba Paha-tee algul iga oma koori liiget vaat et isiklikult, arvestab reisirutiinist tekkivaid tühisemaidki soove ega ärritu ise mitte millegi peale. Ta teab, et kõige suurem inimesi liitev jõud on see, kui ta suudab bussitäie rahvast ühekorraga pisarateni naerma ajada.

Ka viimases proovis enne Praha võistluslava on juht üdini positiivne, iga oma ütlemisega süstib ta lauljatesse indu, koostöösoovi ja eneseusku.

Ja nii toob Voll Tšehhist tagasi kulddiplomiga tunnustatud Viljandimaa amatööridest lauljad, keda ta treenib vaid kord nädalas kolmapäeviti, olles sõitnud ise kohale 100 kilomeetri kauguselt Pärnust.

See ongi lühidalt kõik, kui kirjeldada dirigent Toomas Volli karismaatilist olemust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.11