| |
|
 |
Aime Nipperi majas, mille omanik on suures osas oma raha eest korda teinud, elab kuus sundüürnike leibkonda. Piirmäära kadudes kavatseb Nipper tõsta üüri kahe krooni võrra ruutmeetri eest, kuid maja ülalpidamiseks sellest tema hinnangul siiski ei jätku.
Foto: Elmo Riig |
 |
Vabanenud üür võib tõusta mitu korda kõrgemaks
(8)
04.12.2004 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Riigikohtu otsus tunnistada üüri piirmäärade kaotamine põhiseadusega kooskõlas olevaks võib Viljandi sundüürnikele kaasa tuua elamispinna kulude mitmekordse tõusu.
Kümme aastat sundüürnike õiguste eest võidelnud Asta Pangsepp leidis, et vabade üüride korral hakkab Viljandis kodutute arv kasvama. Siin peaks tema andmetel elama 200 sundüürniku staatuses leibkonda. «Enamik neist on vanemad inimesed,» rääkis Pangsepp. «Kui arvestada, et korter läheks praeguste hindade juures kuus maksma umbes 2000 krooni, aga nende pension on 2400 või heal juhul 2700 krooni, piisab üle jäävast rahast vaid leiva ostmiseks.» Et tegemist on pensionäridega, siis pole neil võimalik laenu võtta. 27 uut korterit Linn ostab sundüürnikele 20 uut korterit ning veel seitse on kavas renoveerida Leola tänava sotsiaalmajas. Abilinnapea Rein Triisa on varem öelnud, et kõik 200 sundüürnikku endale linnalt uut korterit ilmselt ei soovi, sest seal on kulud arvatavasti kõrgemad kui nende senistes elukohtades. Asta Pangsepa teada elab enamik sundüürnikest niinimetatud kõdurajoonides, näiteks Kantrekülas. «Ega omanikud üüri väga taevani tõsta saa, sest tungi sinna pole,» selgitas Pangsepp. «Küll aga üritavad nad esialgu maju tühjaks teha, et siis rohkem maksvad rentnikud leida. Üürnikelt vett ja elektrit ära võttes on nad seda varemgi teha proovinud.» Turuhind on neli korda kõrgem Aktsiaseltsi Vestman Kinnisvara Viljandi esinduse peamaakleri Mirje Kallaste teada on Kantrekülas kortereid, mille ruutmeetri eest küsitav üür on peaaegu sama, mis Viljandis kehtiv kaheksakroonine piirmäär. «Aga nendes majades pole ka mingeid mugavusi,» lisas Kallaste. «Korterites puudub WC, veekraan on koridoris või üldse hoovis.» Kesklinnas, kus samuti palju sundüürnikke elab, on turuhinnad aga oluliselt kõrgemad. Keskmises korras korteri ruutmeetri eest tuleb linnasüdames maksta 30—40 krooni. Kallaste ütles end teadvat mitut omanikku, kes on piirmäärade kaotamist pikisilmi oodanud, sest ei saa sundüürnikelt tuleva rahaga maja remontida. «Seepärast ei usu ma, et omanikud üüride vabaks laskmise kasutamata jätavad,» ütles Kallaste. «Loodame, et nad suhtuvad sundüürnikesse siiski mõistvalt.» Omanik maksab peale Ühena vähestest on suutnud oma maja üüri piirmäärale vaatamata korda teha Aime Nipper. Suure puumaja, mille tema vanaisa omal ajal Terase ja Tehnika tänava nurgale oli ehitanud, sai ta tagasi 1993. aastal. Nipper nentis, et kuuelt sundüürnikult saadavast rahast remondiks ei piisa ja igal aastal on tulnud tal endal peale maksta. «Müüsin maha oma Männimäe korteri, koolis õppealajuhatajana töötades võtsin lisa palgast, nüüd pensionist, müüsin EVP-sid ja laenan sõbrannadelt,» loetles Nipper oma rahaallikaid. «Kõigil majaomanikel pole võimalik seda teha ja seda ei peakski tegema.» Omanik ütles, et tõstab üüri esialgu kahe krooni võrra ning elanikud on sellega nõus. Kunagi, kui piirmäär oli neli krooni, olid üürilised ise omanikule vastu tulnud ja krooni ruutmeetri eest rohkem maksnud. Kui suur peaks üür olema, et majaomanik jõuaks hoonet ise raha juurde panemata üleval pidada, seda ei osanud Nipper öelda. «Mina ei julge küll nii kõrget üüri võtta,» arvas ta. Omanik ei usu, et piirmäära kaotamise järel kodutuid juurde tekiks. «Võlaõigusseadus on väga üürnikukeskne ja kaitseb teda. Samuti on toimetulekutoetused.» ÜÜR Tavaliselt on tagastatud elamute üürnikel tähtajalised
üürilepinguid, mille korral lubab võlaõigusseadus üüri tõsta vaid
erandjuhtudel. Tähtajatu lepingu puhul peab üürileandja üürnikule üüri
tõstmisest vähemalt 30 päeva ette teatama ja seda põhjendama. Üüri ülemäärase
tõstmise võib üürnik vaidlustada üürivaidluskomisjonis. Üüri tõstmine ei ole
ülemäärane, kui see põhineb eluruumile tehtavatel mõistlikel kulutustel ega ole
kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest
üürist. Allikas: Riigikohus
|