Madalaim moraal oli teadagi roiskuva kapitalismi kantsis Ameerikas, kus oli lubatud isegi see, mis oli keelatud. Kõrgeim moraal seevastu oli õitsva sotsialismi riigis Hiinas, kus oli keelatud ka see, mis oli lubatud.

VILJANDI SAUNAS ei ole midagi keelatud. Mõned asjad ei ole seal aga lihtsalt lubatud ja need on seinal välja toodud. Nii näiteks ei ole saunas lubatud kaaskodanikke häirivad tegevused. Kirjas on ka see, et lubatud ei ole vee valamine lavale ja lavaastmetele.

Mind isiklikult häirib see hirmsasti, sest kuivad kivipinnad laval lähevad leili palavuses kuumaks ja kõrvetavad jalataldu. Jalgealust sortsu vee mahavalamisega jahutada eeskiri ei luba.

MA EI TEA Eestis ühtegi teist sellist sauna, kus kehtiks samasugune keeld. Kui proovisin kord oma veesortsu õigustada, käratasid kuiva lava soovijad mulle: «Ära tule siin targutama! Pane midagi jalga, kui tallad ei kannata!» Mina pole aga harjunud saabastega leili võtma.

Olgu, olgu, ma ei püüa enam ümber veenda neid, kes usuvad, et vee viskamine kuumale kerisele tõstab leiliruumi temperatuuri, sama vee sortsutamine kuumale põrandale aga langetab seda. Jäägu nad oma usu juurde, ehkki põhikooli füüsika väidab midagi muud.

TAHAN omasuguste paljasjalgsete saunaskäijate nimel teha vaid ühe ettepaneku: jäägu saapakandjate päralt pealegi kaks saunapäeva nädalas, kuid paljasjalgsetelegi võiks olla üks päev, mil leiliruumi ja lavalegi võib minna jälle oma veenõuga, nii nagu Eestis on saunas käidud aastasadu. Siis on igaüks saanud oma päeva ja nurisemiseks ei tohiks enam põhjust olla.

SAUNATÄDISID ma praeguse korra kehtestamises ei süüdista. Nemad olevat täitnud vaid klientide tungiva nõudmise.

Huvitav, kelle oma? Minu käest pole küll keegi midagi küsinud.

Et ka minu moodi mõtlejaid on arvukalt, selles võis veenduda viimasel laupäeval Viljandi saunas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1