«Esimese puhastuse tegime siin kohaliku Kaarli naisseltsiga umbes neli aastat tagasi,» ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp. Praegu jätkab seal tegutsemist Õisu kohalik osaühing.

Hille Lapp meenutas, et enne tööde algust oli järveäärne ala sedavõrd võsa täis, et veekogu ei paistnud väljagi.

Õisu järve luhtade taastamine on tema sõnul üks töö, mida maastikuarhitekt Kristiina Hellström sealse piirkonna maastikuhooldustööde hulgas teha on soovitanud.

Järve äärt on korrastatud raha eest, mida makstakse kaitsealade ja «Natura 2000» alade hooldamiseks ning looduskoosluste taastamiseks.

«Eesmärk on muuta järv nähtavaks ning samas jätta luhtadele ümmargused põõsad lindude jaoks,» rääkis spetsialist. Niiviisi järve ümbrust taastades peaks tema hinnangul seal uuesti kasvama hakkama kunagine taimekooslus. See omakorda tagab linnuliikide mitmekesisuse.

Õisu maastikukaitseala koosseisu kuuluv järv on Hille Lapi sõnul üks Eesti viiest järvepalli kasvukohast.

«Järvepall on ümmargune vetikate kogum, mida võib esineda eri suurustes,» selgitas ta.

Õisust on leitud Eestis teadaolevalt kõige suuremad järvepallid: loodusuurijate andmetel on need kunagi olnud kuni väikese lapse pea suurused.

«Viimastel aastatel on järvepallide arvukus vähenenud. Roostiku pealetung ja veetaseme kõikumine on seda ilmselt mõjutanud,» nentis Lapp.

Maastikukaitseala piiridesse jääb ka Ariva sihtkaitsevöönd — mets, kus kasvavad käokingad ja mitmesugused teised kaitsealused orhideed.

«Kuus või seitse aastat tagasi avastati seal ka üks Eestis haruldane, esimese kategooria taimeliik, mille sealne kogum on samuti praegu Eestis teadaolevalt suurim,» lisas Lapp. Selle liigi nime avaldamine on aga seadusega keelatud.

Looduskaitse peaspetsialist lisas, et Õisu maastikukaitseala kuulub ka «Natura» võrgustiku alade hulka.

«Tahame nüüd Ariva sihtkaitsevööndi osas kaitseala piire veidi laiendada, et kaitsealuste liikide kasvukohta säilitada,» lausus ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0