Kui Eestis hakatakse kõnelema sellest, et elektri hinna arvestamise juures muutub midagi väga oluliselt, ei maksa tarbijal tähele panna muud, kui et hind tõuseb. Ülejäänu, mis sinna juurde räägitakse, on täielik jama ja seda ei tasu tõsiselt võtta.

Vaevalt pool aastat tagasi tekitas Eestis palju kõneainet ampritasu. Uus hinnakorraldus nägi ette, et inimesed peavad hakkama lisaks tarbitavale energiale maksma nende amprite eest, mis nende majale on ette nähtud.

Nii mõnedki protestisid selle plaani vastu ja Eesti Energia pakkus välja võimaluse, et nad võivad ampreid tasuta vähemaks võtta. Paljud arvutasid oma maja ampreid ning leidus üsna palju neid, kes tõdesid, et nad peavad kokkuhoiu nimel voolutugevust vähendama.

Rahalist kahju ei jõudnud suurem osa klientidest veel saada, kuid muretsemist ja asjaajamist oli küllaga.

Nüüd selgus, et ampritasu kehtestamine on ikka liiga keeruline ja võitjad on need, kes ampreid maha keerama ei tõtanud.

Mõned aastad tagasi kutsus Eesti Energia oma kliente üles elektrimõõtureid kahesüsteemsete vastu vahetama, põhjendades seda öise elektri päevasest palju odavama hinnaga. Nii see oligi. Tarbijad arvutasid välja, et normaalse tarbimise korral suudavad nad investeeringu mõne aastaga tagasi teenida ja hakkavad seejärel raha kokku hoidma.

Läks vaid aasta, kui Eesti Energia otsustas hindu tõsta, kusjuures sel moel, et öise ja päevase elektri hinna vahe muutus nii väikeseks, et kodutarbijal polnud kahesüsteemse elektriarvesti muretsemiseks enam mingit mõtet.

Mäletan, kuidas toona üks õnnetu Tallinna pensionär teleuudistes ühelt Eesti Energia juhtfiguurilt küsis, miks kahesüsteemseid arvesteid üldse propageeriti. Oli temagi endale sellise muretsenud, kuid siis selgus, et kasu ta sellest ei saanud, ainult kahju.

«See on teie äririsk, sest nüüd on olukord teistsugune,» teatas üks Eesti Energia direktoritest ja pensionäril jäi üle see teade vaid nördinult vastu võtta.

Taas osutusid võitjaks justkui need, kes sel lühikesel perioodil, mil elektri öises ja päevases hinnas märgatav vahe oli, midagi ette ei võtnud.

Kokkuvõttes tundubki, et ainus, mida klient peaks elektri hinna kujundamisel arvestama, on see, et hind tõuseb. Kõigile neile Eesti Energia pakutavatele võimalustele, kuidas ta saaks hinnatõusu endale vähendada, ei tohiks ta tähelepanu pöörata.

Elektri hinna tõstmine on alati keeruline, sest selle vastu protestib enamasti rohkem kui pool riiki. Seetõttu üritavadki Eesti Energia, Energiaturu Inspektsioon ja valitsus koos leida nippe, tänu millele tunduks hinnatõus kliendile leebem.

Paraku on nii, et kui klient läheb nende nippide õnge ja üritab investeeringute abil tulevikus võita, osutub ta kokkuvõttes kaotajaks, sest pikemas perspektiivis jääb kehtima vaid hinnatõus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5